Isalõvid veedavad enamiku ajast üksina, kuid emalõvid hoiavad kokku, et kaitsta järglasi. Kasutatud allikad 1. http://en.wikipedia.org/wiki/Lion 2. Tea Laste ja Noorte Entsüklopeedia II köide. Tallinn: Tea, 2007 3. Eesti Entsüklopeedia VI köide. Tallinn: Valgus, 1992 4. Kollist, Ü. Bioloogia 7.klassile. Tallinn: Avita, 2011 Lisad Lisa 1: Isalõvi ja emalõvi Lisa 2: Lõvide levik aafrikas Lisa 3: Antiloobid Lisa 4: Lõvikutsikad
Struktuur Internet koosneb paljudest suhteliselt iseseisvatest omavahel ühendatud arvuti-võrkudest, kus infovahetus on standarditega reguleeritud. Info liikumine neis võrkudes toimub teatud pikkusega andmeportsude kaupa, mida nimetatakse pakettideks. Pakettide edastuskorra määrab ära TCP/IP (Transmission Control Protocol / Internet Protocol) protokoll. Tavakasutaja ei pruugi sellest proto- kollist teada rohkemat, kui et see määrabki suures osas võrgu "hingeelu", s.o andmeedastuse põhi- mõtted. Internetiks ei saa pidada aga pelgalt võrku, töötavaks süsteemiks teevad selle ikkagi võrgus kättesaadavad teenused ning muidugi võrgu kasutajad. Põhimõtteliselt on suvalisest Internetti ühen- datud arvutist võimalik ligi pääseda igasse võrgus paiknevasse teise arvutisse ning seal olevatele res- surssidele
“ Või manitsetakse kedagi „Lapsed, elame sõbralikult!“ Need on enim levinud laused, mida õpilased kasutavad. Samas ütlesid töö uurimusliku osa jaoks vastanud õpilased, et bravuurikalt käituvad multifilmi tegelased on neile rohkem meelde jäänud. Nii on imetletud Hunti, kes on julge, teeb suitsu ja laamendab muuseumis. Küll räägivad vastajad ka positiivsetest kangelastest, näiteks sookollist Shrek, kes filmi käigus muutub pahurast kollist heasüdamlikuks. Meelde on enam jäänud ka lõbusad ja teokad pingviinid. Kuidas nende käitumine otseselt noori mõjutanud on, on raske öelda, ent nad on kindlasti jututeemat andnud. Meie töö teoreetilises osas andsime ülevaatemõjust ja meedia mõjust lastele. Saime teada, et lapsed, kes vaatavad väiksena palju vägivaldseid multikaid võivad hilisemas elus eelistada rohkem vaadata märuli- ja seiklusfilme. Lapsed, kes eelistavad vaadata
et soo- ja soostunud metsade kuivendamise järel puude kasv ja puistute tootlikkus suureneb. Metsakuivendamise tormiline periood Euroopas algas 19. sajandi teisel poolel. M. Siversi (1903) andmetel hakati metsamaid esmakordselt sihipäraselt kuivendama Eestimaal alates 1840.a. Metsakuivenduse tulemuste sihipärast uurimist alustati 1947.a. TA Bioloogia Instituudi metsasektoris kohe pärast selle asutamist. Sõjajärgse perioodi sooteadlastest-metsaparandajatest on tuntumad U. Valk, P. Kollist, V. Hainla, A. Ilves, U. Riispere, J. Pikk. Soode uurijate kolmas koolkond on kujunenud Tartu Ülikooli bioloogidest ja geograafidest. Nendest nimekamad on V. Masing, L. Laasimer, M. Ilomets, J. Paal, H. Simm, H. Trass jt. Tuntumad sooteadlased Professor Viktor Maasing (1925-2001). Temalt on ilmunud üle 90 trükitöö soodest. V. Masing on tegelenud soode tüpoloogia arendamisega, alates mikrotasandist ning lõpetades globaalsega,
Bioloogia töövihik 8. klassile 2. osa Autorid: Külli Relve Pt 25 ül 2, pt 26, 28, 29-30, pt 34 ül 6, pt 36, 37, 38-39; Helle Järvalt Pt 31, 32-33. Aiki Jõgeva Pt 21 ül 2-5, pt 23 ül 2-4, pt 35 ül 1, 4; Merike Kilk Pt 24, 27. Edith Maasik Pt 20, 22. Evi Piirsalu Pt 25 ül 1, 3-6, pt 34 ül 1-3, 5, 7; Anu Parts Pt 22 ül 4, pt 21 ül 1, pt 23 ül 1, 3; Anne Kivinukk Pt 35 ül 1-3. Retsenseerinud Elle Rajandu ja Inge Vahter Toimetanud Ülle Kollist Illustreerinud Milvi Torim Kujundanud Kalev Luup Keeletoimetajad Annika Vesi ja Kaire Luide Autoriõigus: AS BIT 2012 ISBN 978-9985-2-1919-5 AS BIT esindused: Tallinnas Pikk 68, 10133; üldtelefon: 6275401; müük: 6275405; faks: 6411340 Tartus Vallikraavi 7/9, 51003; tel/faks 7427156 Pärnus Kuninga 18, 80011; tel/faks 4442278; Jõhvis Rakvere 30, 41532; tel/faks 3370108 [email protected] www.avita.ee Kõik õigused käesolevale väljaandele on seadusega kaitstud. Ilma autoriõiguse
annaabi.ee 
