Muusika aitab areneda nii laulmise, liikumise kui ka pillimängu ilmekust ja väljendusrikkust. Muusika mõjub vahetult tundmustele, mistõttu ta sobib eriti laste moraalseks kasvatamiseks. Samas rikastavad ja süvendavad laulud, muusikalised mängud, laulumängud ning muusikapalad laste kujutlusi ümbritsevast elust. Muusika aitab äratada huvi ning armastust looduse vastu. Koos lauldes, tantsides ja mängides areneb kollektiivsustunne, hakatakse teisi arvestama ning oma tegevust kaaslastega kooskõlastama (Turnau, 1998). Kasutatus kirjandus Hytönen, Krokfors. 2002. Esi- ja algõpetuse didaktika. 7 Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava, 2008 Kiilu, K. 2010. The development of theconcept of music education in Estonian kindergartensm. Kumpas, A. 2000. Varajane muusikakasvatus laulu- ja mängukoolis väikelapse arendajana.
Pannes töötajaid ühte gruppi töötama samade tööprotsesside või tegevuste kallal, saab organisatsioon ise sellest kõvasti kasu: ideede rohkus, paremad ideed ja samuti suureneb koostöö. Mitmeid positiivseid mõjusid võib välja tuua, kui töötajad pühenduvad oma töögrupile. (Kokemuller 2015). Töögrupid saavutavad kõige rohkem edu just siis, kui töötajad ja grupid jagavad sama visiooni ning grupisiseselt ja gruppide vahel tekib kollektiivsustunne ja usaldus. Vastavalt Kevin Eikenberry artiklile ,,The Three Types of Team Commitment’’ on pühendumine grupiliikmetele, grupile ja organisatsioonile kolm peamist pühendumise tüüpi edu saavutamiseks. Hea juhtimisoskus ja ühine visioon iseloomustab sellised organisatsioone, kus töötajad näitavad pühendumist kõigil kolmel tasandil. (Ibid). Grupi pühendumuse puhul on suurem tõenäosus, et töötajad teevad ära selle töö, mida
kaasnevat tähelepanu väärtuslikuks tasuks. Parimaks karistuseks on tähelepanuäratamiskatsete ignoreerimine. Need lapsed vajavad hoopis positiivseid kordaminekuelamusi. Nartsissistlik laps käitub agressiivselt siis, kui keegi kahtleb tema julguses. Tema vägivallategude ohvrid on täiesti süütud inimened, kasvõi esimene vastutulija. (Liisa Keltikangas-Järvinen, 1992, 9 – 10). Haiglast eneseimetlejat peetakse seltsivaks, sest ta kuulub kindlapiirilisse noortekampa. Tema kollektiivsustunne ning inimsuhted on siiski petlikud. Kampa hoiab koos pigem sõltuvustunne ja kättemaksukartus. Tal ei ole kujunenud püsivat realistlikku arusaama endast. „Ta loob endast pilti selle põhjal, kuidas lähikondlased tema käitumisele reageerivad.“ Suhtleb inimestega kasu saamise eesmärgil. Enda ühiskondliku tähtsuse tõstmiseks suhtleb tähtsate inimestega. Ta naudib võimu teiste inimeste üle. „..., nad lasevad teistel koolikotte kanda, häbistavad ja suruvad alla
on pelk objekt, esimene vastutulija, täiesti süütu inimene. Tähtis on see, et teo imetlejaid oleks piisavalt. Vajadus teisi inimesi ära kasutada ja panna neid oma huvides tegutsema Haiglast eneseimetlejat peavad ümbritsema inimesed, sest ta vajab teiste imetlust. Ta võib kuuluda väga kindlapiirilisse noortekampa, kus valitsevad omad käitumisreeglid. Seepärast võib ta jätta mulje, et ta on seltsiv ja mõnel puhul väga solidaarne teistega. Tema kollektiivsustunne pole siiski tõeline, nagu ei ole seda ka tema inimsuhted. Nartsissistlikud lapsed vajavad enda ümber kampa, sest nõrga eneseväärikustunde pärast on nende olemus kamba olemus ja nende julgus on kamba julgus. Kampa ei hoia koos soe sõprus, vaid pigemini sõltuvustunne ja kättemaksukartus. Nartsissist vajab teisi inimesi, kes looksid kujutluse, et ta on võrratu, räägiksid talle, kui hea ta on, imetleksid teda ja lipitseksid tema ümber
annaabi.ee 
