revideerimisele. Uued seadused võeti vastu Eestimaal 1816. aastal ning Liivimaal 1819. aastal, pärisorjus kaotati. Kuna talupoeg vabastati pärisorjusest ilma maata, siis pidi ta selle mõisnikelt turuhinnaga rentima. Siiski tähendas see seda, et endiselt olid talupojad mõisnikest sõltuvad 1849. aastal vastu võetud uus seadus andis talupojale võimaluse endale talu osta. Edasist rolli talupoegade elukorralduses hakkas mängima talupoegade seisuse omavalitsus- vallakogukond. Kollektiivina arutati läbi ja võeti vastu otsuseid. Loodi vallakohtud, mis toimisid päris sarnaselt tänapäeva kohtusüsteemiga. Varuti ka magasivilja ja kanti hoolt vaeste eest.
hakkama, siis kogu au ja tänu läheb temale. Teda väärtustatakse. Muidugi, ka kollektiivseid gruppe väärtustatakse ja austatakse, kui nad on teinud saavutusi. Aga kollektiivi puhul ei pruugi saada kõik inimesed kollektiivis eraldi samavõrdset tähelepanu. Kollektiivis olles on kergem hakkama saada, nagu öeldakse ,,kaks pead, on ikka kaks pead". Olen seisukohal, et on juhuseid kui inimene ei saa käituda ainult üksikisiku või kollektiivina. Kui inimesel on suur perekond, siis perekonnas on ta kollektiivne sel juhul ei saa käituda nii, et väärtustatakse ainult ennast. Jällegi sama inimene, kes on suurest perekonnast, võib tööl, eraelus olla väga edukas üksikisikuna ta saab üksinda hakkama, teda ei häiri inimesed tema ümber, ta saavutab edu ise. Kollektiivseid inimesi hinnatakse rohkem, kuna üksikisikutesse mõnikord suhtutakse, kui üleolevatesse inimestesse
On selgelt näha, et motivatsioonipuudus meeskonnas on miski, mis viib stagnatsioonini. Kõrgelt innustatud meeskond on produktiivsem, tulemuslikum ning iga tööandja huvides. Seega motivatsioonipuuduse ennetamise ja kaotamisega on vajalik tegeleda igapäevaselt. Selleks on mitmeid erinevaid võimalusi- motivatsioonipaketid, nii rahalised kui ka materiaalsed boonused. Kõik need võimalused loovad inimestes individuaalset rahulolu, ent kui kollektiivina soovitakse edukalt edasi liikuda, edasi areneda, saada tõuget professionaalsemalt, siis üheks lahenduseks on ühisüritused, täpsemalt näiteks koolitused. Koolitusi ei saa pidada vaid lõbusateks ajaviitmisvõimalusteks. Kui koolitusi edukalt läbi viia, peaks tulemuseks olema palju uusi huvitavaid ideid, produktiivselt veedetud aeg ja ühtekuuluvustunne, ent kõige selle foonil saame väita, et tõusnud on ka erialane kompetents.
Propagandasõjas kehtib autoriteedi relatiivsuse printsiip. AUTORITEEDI RELATIIVSUS on propagandasõja printsiip, mille kohaselt igast autoriteedist leidub ikka ning alati veel üks suurem autoriteet. Se järeldub asjaolust, et ka autoriteedi autoriteetsus peab olema kelleltki saadud.AUTORITAARSUS- on autoriteedi vaidlustamatu ilming AUTORIKUJUND on publiku personifitseeritud kontsept propaganda subjektist. See kontsept võib personifitseeruda kaheti: 1 kollektiivina (ametiühing) 2 isikuna (Anton Hansen kui Tammsaare ja Marie-Henri Beyle kui Stendhal) AUTORIKUJUNDI ALUSEL eristatakse kolme propaganda liiki: 1- Valge propaganda( läbipaistev autorlus) 2- Must propaganda(vastase silt sõnumile) 3- Hall propaganda (autorlus segane) 2.3 Teokraatia ja demokraatia Sõna "teokraatia" pärineb kreeka keelest: (theokratia) tuleb sõnadest (theos "jumal") ja (kratein "valitsema").
keelavad. Tähtis on ettevõtte läbipaistvus. Läbipaistvus tähedab seda, et juhtkond jagab kollektiiviga informatsiooni, kuidas firmal läheb. See eeldab, et neile edastatakse uued müügitulemused ning ettevõtte tagasiside. Rääkida tuleks firma eesmärkidest ning ootustest. Nii positiivsete kui ka negatiivsete tulemuste korral tuleks need asjad läbi arutada ühtselt, kas kõik toimib nii nagu vaja ning jätkusuutlikult. Nii tuntakse üksteist ühtse kollektiivina ning arutatakse omavahel lahendusi. Ka see mõjutab inimesi arenema koos firmaga selle eesmärkide poole innukamalt. Iga töökaaslane soovib tagasisidet oma töötulemuste kohta. Tagasiside ei peaks olema noomitus või halb hinnang inimese tulemustele. See peaks sisaldama kiituseid inimese tugevate külgede kohta. Solvangud ei vii inimese arenguni. Siin peaksid juhid leidma alternatiivi, kuidas keskenduda töökaaslase tugevatele külgedele ning neid tähele panema.