Kevin Vahisalu AL13b Hea töökeskkond M illine oleks kõige parem töö keskond või millised oleksid head kollegid? Ma arvan, et paljudele inimestele ei meeldiks teha tööd raha pärast. Nad peavad tundma rõõmu sellest, mida nad teevad. Kõhklemata igal hommikul rõõmsa tujuga tööle minema, särama ja olema enesekindel. On päevi millal kohe ültse tööle minna ei tahaks, kuid tuleb pea üleval hoida ja tööle minema. Ja kui tunnedgi ennast väga halvasti ja kohe kuidagi ei taha tööle minna siis helista oma ülemusele ja küsi ühte vabat päeva.
Nad kutsusid seda korraldama kriminaalkirjaniku Ariadne Oliveri. Kõik organiseeritakse korralikult ja täpselt, kuid Ariadne Oliver kutsus igaks juhuks oma hea sõbra Hercule Poiroti asju üle vaatama. Kuni peoni oli kõik enamvähem korras, kuid peo käigus tapetakse natukene lihtsameelne Marlene Tucker täpselt samas kohas ja sama moodi, kuidas pidi toimuma lavastatud mõrv. Juhtunut asusid lahendama kohalikud politseinikud Inspektor Bland ja tema kollegid. Kui juhtumit ei õnnestunud kohapeal lahendada, mindi lahku. Alles mõne aja pärast kui Poirot läks langenud tütarlapse vanematele kaastunnet avaldama lõi talle äkitselt pähe, kes oli mõrvar. Mõrvariks oli Leedi Stubbsi poeg. Ta oli tapnud Marlene juba enne pidu, kuid peol teeskles Marlene Tuckerit leedi Stubbsi itaallannast minia, kes oskas suurepäraselt mängida natukene nõdrameelset Marlene. Oma arvamus. Mulle meeldis see raamat kuna seda oli huvitav lugeda ning juhtunu
Kurt ei tahtnud esiteks, pärast sellega nõustus. Arstid ei teadnud, et Kurtil oli depression, ta käitus täitsa normaalselt, isegi mängis oma tütrega, kui ta tuli haiglasse – see oli viimane kord, millal ta tütre nägi. Samal õhtul ta läks, nagu ta ütles, suitsetama õue, aga tegelt ise põgenes haiglast, ronis üle 2-meetrilist seina. Rohkem ega abikaasa ega tütar teda ei näinud, paar päeva pärast Seattle´is teda märgas bändi «Guns N´ Roses» solist, kuigi kollegid ja abikaasa ei osanud öelda, kus ta saab olla. Cortney isegi võtis detektiivi teenuseid, et ta aitaks Cobeini leidma. 8. aprillil 1994.a. elektrik Gary Smith läks Cobainide juurde, ta pidi vahetama valvesüsteemi. Smith mitu korda helistas uksesse, keegi ei teinud lahti. Ta märkas, et mitu autot on parkitud maja juures ja otsustas, et elanikud on nt garaažis, läks vaatama. Ta oli kasvuhoone juures, kui märkas, et seal on keegi; mõtles, et see “keegi” lihtsalt magab
Sõltuvuses etapp toimub eesmärkide mõtestamine, miks ma siin olen. Oluline on oma koht leida teiste seas. Tähtis on leida roll mis tagab mõnusa olemise kollektiivis. Kerkib probleem, kas min respekteeritakse või ignoreeritakse. Otsitakse heakskiitu ja püütakse saavutada austust teiste poolt. Mõtted liiguvad selle ümber, mille ümber, millised on õigupoolest minu kohustused. Vastuolude etappi iseloomulik on ühtsuse puudumine, kollegid võivad olla tigestunud, ollakse iseseisvad, isikupärased, püütakse erineda ja pannakse üksteist proovile. Juhile esitatakse väljakutse ning korraldustest ei saada aru. Juhendamist tajutakse pahatahtlikkuna. Kohanemis etapp tekib peale ägedat konfliktifaasi. Tekib kokkukuuluvus. Tekib solidaarsuse õhkkond, konfliktide tõenäosus on väike. Toetutakse üksteisele ja avameelsus suureneb. Tekib rollide jagamine. Oluline on teostada teadvustamata emotsionaalseid eesmärke ja fantaasiaid
Centum satom (eesti keele ,,sada" on laensõna satom-tüüpi keeltest). Lünk tekkis selles, et seadus kattis ainult ...??? Saussure tõi keelde uue vokaali, mida ei olnud üheski keeles. Ta oli vajalik vokaalide süsteemi mõttes. Paralleeli võiks tuua Mendelejevi tabeliga. Pärast Saussure'i surma leitigi ühest vanast keelest see vokaal. Saussure hakkas oma loengutes üldkeeleteadust looma. Ta suri ära, aga tema õpilased otsustasid, et nad asja nii ei jäta. Tema nooremad kollegid Ch. Bally ja A. Sechehaye korjasid üles konspektid ja andsid välja raamatu. See muutus sensiatsiooniks. Talle tekkisid järglased igalpool. Tõlge ühest Saussure'i raamatust (Tiit Kuuskmäe) : ,,Meie arvates on neile raskustele ainult üks lahendus: algusest peale peab asetama ennast keele pinnasele ja võtma selle kõikide teiste keeleteguse ilmingute puhul normiks. Tõepoolest, sedavõrd paljude duaalsuste hulgas näib mõni keel üksi olevat vastuvõtlik iseseisvale
Selles ametis olles ülendati ta 24. veebruaril 1927 kolonelleitnandiks. 1929. aastal õppis R. Tomberg Suurbritannias lennukoolis ja lennuväe-maaväe koostöökoolis. Sai briti sõjaväelenduti kutse ning nimetati 1. juulil 1930 Eesti Õhukaitse ülemaks. 24. veebruaril 1931 ülendati ta koloneliks. Tulevase kindali rind aga kippus aga aumärkidest hõredaks jääma. Kodumaal annetati talle vaid Kotkaristi III järk, kollegid Tsehhoslovakkiast lisasid sellele Valge Lõvi III klassi aumärgi. Siis tulid aga appi lätlased, lahked mehed, kes autasustasid teda koguni kahe aumärgiga Kolmetähe ordeni III ja II järgiga. Esimese Eesti Vabariigi aegsel viimasel auastmetes tõstmisel 24. veebruaril 1940 sai R. Tomberg kindralmajoriks. Kui sama aasta suvel senisest Eesti sõjaväest moodustati 22. territoriaallaskurkorpus, määrati Tomberg 180. laskurdiviisi ülemaks. 1941. aasta