saab ainult Riigikogu teistele riigiorganitele rahva legitimatsiooni vahendada. Riigikogu osaleb peaaegu kõigi kõrgemate ametiisikute ametisse nimetamises. Kollegiaalse organi poolt ametisse valimine ja ametisse nimetamine erinevad selle poolest, et valimistel on vähemalt kaks kandidaati või on võimalik üles seada vähemalt kaks kandidaati (nt Vabariigi Presidendi valimine), ametisse nimetamiseks esitatakse kollegiaalsele organile üks kandidaat. - PS-s sätestatud riigielu küsimuste otsustamine Riigiukogu lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada: 1). Rahvahääletuse korraldamise otsustamine; 2). Välislepingute ratifitseerimine ja denonsseerimine (Ratifitseerimine tähendab akti, mille vahendusel riik väljendab oma nõusolekut selle kohta, et leping on talle kohustuslik
esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja; 2) nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed; 3) nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed; Kollegiaalse organi poolt ametisse valimine ja ametisse nimetamine erinevad selle poolest, et valimistel on vähemalt kaks kandidaati või on võimalik üles seada vähemalt kaks kandidaati, ametisse nimetamiseks esitatakse kollegiaalsele organile üks kandidaat. Mitme kandidaadi vahel hääletamise teel valiku tegemine pole nimetamine, vaid on valimine. Seetõttu ei saa nõuda, et Riigikogule esitataks ametisse nimetamiseks rohkem kui üks kandidaat Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri, kaitseväe juhataja (ülemjuhataja), Riigikohtu liikme või Eesti Panga nõukogu liikme kohale. Kuigi PS §-des 65 p 7, 8 ja 9 loetletakse ammendavalt ametiisikud, kelle nimetamine on Riigikogu
Põhiseadus ei täpsusta, missugustel motiividel võib president jätta seaduse välja kuulutamata. Sellised motiivid võivad olla nii õiguslikud kui ka poliitilisest otstarbekusest tulenevad. Seni ei ole president otseselt mittejuriidilistel motiividel jätnud seadusi välja kuulutamata. Mittejuriidiliste motiivide kasutamine on iseenesest võimalik, kuid sel juhul vastandaks president iseennast kui ainuisikulist riigiorganit kollegiaalsele seadusandjale. Seda ei peeta demokraatlikuks, seetõttu võib mittejuriidiliste motiivide kasutamine kõne alla tulla ainult väga erandlikel juhtudel. 63 Teine seaduse väljakuulutamata jätmise motiivistik on juriidiline. Ainult üks osa õiguslikest motiividest annab presidendile aluse jätta seadus teistkordselt välja kuulutamata ja algatada
Erinevad pädevuse jaotamise võimalused KOV-s: Kui seadus või Vabariigi Valitsuse või ministri määrus volitab haldusülesannet täitma kohalikku omavalitsusüksust tervikuna, s.o valda või linna kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut, siis peab omavalitsusüksuse sisepädevuse, volitatud asutuse või ametniku vastavalt KOKS § 22 lg-le 2 kindlaks määrama volikogu. Volikogu võib KOV-i pädevusse antud küsimustes anda volituse valla või linna esindamiseks nii kollegiaalsele valla- või linnavalitsusele, valitsusele kui ametiasutusele, ametiasutuse struktuuriüksusele, mõnele konkreetsele ametiisikule, aga ka nt volikogu komisjonile, esimehele vms. vt RKHK 3-3-1-25-02, p 15 - Kui seadus (KOKS § 22 lg 1) või määrus määrab mingi küsimuse konkreetselt volikogu (ainu-)pädevusse, siis ei ole volikogul enam võimalik seda küsimust kellelegi, ka mitte volikogu komisjonile või esimehele täiendavalt delegeerida, kui seadus (määrus) ei sätesta teisiti.
annaabi.ee 
