Lõigata kohe peale õitsemist ära õied ja nõrgad oksad. Kultivarid ´Argenteovariegata´- ´Sarah Sands´ - Kõrgus 2,5-4 m, ´Mattsund´. – roosakate valgekirjude lehtedega laius kuni 2-3 m. Punakas-lillad väga lõhnavate õitega sort ´Aureovariegata´ - lihtõied. ´Holger´- valgeõieline kollasekirjude lehtedega ´Miss Ellen Willmott´ - Kõrgus ´Diversifolia´ - lihtlehine saar 2,5-4 m, laius kuni 2-3 ´Nana´ - kerajas saar, mõne m. Õiepungad rohekasvalged, meetri kõrgune puhasvalged topeltõied. ´Pendula´- leinasaar, oksad ´Princesse Sturdza´ - Kõrgus 2,5-3 pikalt allarippuvad. m, laisu kuni 2,5 m. Roosad
vannilisandi. Selleks võtta 1l vee kohta 50g melissilehti ja lasta keema tõusta, 10min pärast võib keeduvee lisada vanniveele. Kasutamine haljastuses ilutaimena võiks soovitada kui meeldivavärvilise lehestikuga ja healõhnalist taime püsilillepeenrasse. Ka kollaste lehtedega melissisordid lisavad värvi püsilillepeenrasse. Muu oluline informatsioon väga dekoratiivsed sordid on kuldkollaste lehtedega ,,Aurea" ja kollasekirjude lehtedega ,,Variegata". Eestikeelne nimetus on Harilik naistenõges Ladinakeelne nimetus on Nepeta cataria Sugukond huulõielised Botaaniline iseloomustus - Naistenõges on vähenõudlik taim, kasvab igal mullal, kus on küllaldaselt toitaineid ja niiskust, eelistab päiksepaistelist kasvukohta. Ta on 40-50 cm kõrguseks kasvav tugeva varre ja fertiilsete harudega mitmeaastane rohttaim. Õitseb juuni lõpust septembrini. Sageli peetakse naistenõgest melissiks. Ta on hea meetaim. Harilikku
Puhkenud valged õied on heleroosa varjundi ja tugeva lõhnaga. Soojal kevadel hakkab põõsas õitsema mai lõpul ning teed seda kaua rikkalikult. Lääne-Euroopas tuntakse sorti 'Beauty of Moscow' nime all. Omapärane, kuid väga vähe levinud on esimene helekollaste lõhnavate õitega sirelisort 'Primrose', mis on saadud juba 1949. aastal. Põõsas on eriti ilus puhkemise aegu, kuumal kevadel pleekuvad õied päiksepaistelisel kasvupaigal kiiresti valgeks. Kollasekirjude lehtedeta 'Aucubaefolia' on silmatorkavalt kena lehestikuga, kuid sisemaal õrnuke. See sort sobib Lääne-Eestisse, saartele ja linna soojemasse mikrokliimasse (Sander, 2011). 4.21.2. Kirjeldus Eesti kasvab enamasti põõsana, kui Läänemaades kujundatakse tüvipuuks. Õiepöörised kujunevad eelmise aasta võrsete külgpungadest, seetõttu ei õitse tugevasti kärbitud sirel kuigi rikkalikult (Tuulik et al, 2012).
läbimõõdus, seeme asub tiiva keskel. Seemned üldtuntud sootüüpide nimetusi (näiteks raba Laialt kasutatud ka pargipuuna. Esineb idanevad kiiresti. Annab kännuvõsu. Noores eas kasvukohatüüp). Enamuspuuliigi järgi eristatakse vorme ja teisendeid: valgekirjude kiirekasvuline, hiljem kasv aeglustub. Võib saada iga kasvukohatüübi piires ühte või mitut lehtedega, kollasekirjude lehtedega, 300-400 a. Juurestik hästi arenenud. Külmakindel, metsatüüpi. lihtlehine, kerajas, leinasaar jt. keskmise varjutaluvusega, mullastiku suhtes Viimaseid võib omakorda jaotada antud Harilik pärn Tilia cordata nõudlik. Puit väga väärtuslik: kõva, halvasti tingimustes püsivaiks põlis- ehk Kuni 30 m kõrge, laia võraga puu
Ka saare puit on nii nagu tammepuitki rõngassooneline ja lülipuiduga, kuid tammepuidus on näha rohkelt säsikiiri. Ka oma vastupidavuselt (mädanikele) ja tugevuselt jääb saarepuit tammele alla. Puitu kasutatakse peamiselt siseviimistluseks (voodrilauad, liistud, trepid, uksed) ja mööbli valmistamiseks. Laialt kasutatud ka pargipuuna. Esineb vorme ja teisendeid: valgekirjude lehtedega, kollasekirjude lehtedega, lihtlehine, kerajas, leinasaar jt. Harilik pärn (Tilia cordata) Kuni 30 m kõrge, laia võraga puu. Koor noores eas sile, tumehall, hiljem tekib mustjashall, peenerõmeline korp. Lehed 4-6 cm pikad, sama laiad. Õitseb juulis. Õisik 3-11-õieline. Õied kollakasvalged, lõhnavad, meerohked, kasutatakse ka teena. Viljad pähklikesed, vaevalt märgatavate ribidega, läbim
annaabi.ee 
