sinakasroheline. Lehed on valku, samuti süsivesikuid konserveritult. kitsad, kujult ovaalsed, ja vitamiine. elliptilised, munajad või süstjad, ülemised lehed on väiksemad ja lühemad. Värv võib varieeruda valgest kollakani. Spargelkapsas e asparkapsas/brokoli Õisik sarnaneb lillkapsa Sisaldab rohkem Keeta, aurutada, praadida, Teda loetakse kapsaste õisikuga. valku,süsivesikuid ja süüa toorelt.Sobib paremini kuningaks. Käesoleval ajal Spargelkapsas moodustab vitamiine kui lillkapsas. konserveerimiseks kui tarbitakse brokolit 98%
Kasvatatakse toorelt või töödeldult Käharpeakapsas ehk Savoia kapsas Koheva peaga, lehed seest heledamad ja väljast tumedamad Pähkli maitsega Kasutatakse toorelt või töödeldult, aga ei sobi hapendamiseks! Rooskapsas ehk Brüsseli kapsas 1-5 cm pead 50-70 tk rivis Talub temperatuuri -10°C Kaubanduses värskelt või sügavkülmutatult Kasutatakse töödeldult Lillkapsas ehk õisikkapsas Enne kasutamist panna soolvette ligunema, et ussid välja tuleks Õisiku värv valgest kollakani Kergelt seeditav ja täiesti omastatav Seega sobib hästi laste ja ravitoiduks Kasutatakse toorelt või töödeldult Spargelkapsas ehk brokkoli Sarnaneb lillkapsaga, värvilt sinakas- roheline Toiteväärtus suurim kapsastest Kutsutakse kapsaste kuningaks On esikohal vähktõbe ärahoidvate köögiviljade hulgas Parim säilitusviis sügavkülmutamine Romanesco ehk Minarettkapsas Spargel- ja lillkapsa ristand Heleroheline Teravatipuline, püramiidi kujuline spargelkapsa maitsega
Jõgedes, kus elavad nii paikne kui siirdevorm, moodustavad nad koelmutel ühise parve ja koevad koos. (http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%B5eforell, 13.03.2012) 1.2. Välimus Jõeforell on kujult sarnane meriforellile. Vormilt on hambad tugevamad ja püsivamad, kui meriforellil. Tema värvilisus sõltub ta vanusest, soost ja ka toitumisest. Selg on tavaliselt rohekas-pruun, mõnikord hallikas-must. Küljed on tal heledamad hallika varjundiga, kõht valkjast kollakani (Joonis nr. 1). Seljal ja külgedel on punased ja mustad laigud (sageli koos kahvatu piirjoonega). Enamasti on punased laigud kala külgedel ja allosas. Noortel kaladel on tume paar triipe mööda külge (Fishes of Estonia, 2004, 104-109) . Joonis 1. Täiskasvanud jõeforell (Daniel Blackstone Studio, 14.03.2012). Täiskasvanutel, enamasti emastel on sageli sinakat, hõbedat tooni külgedel. Täiskasvanud isane jõeforell on üldiselt tumedam, koos tuhmunud sidrun-kollase triibuga
värvusega. Nimi Maitse, kuju, värvus Toiteväärtus Kulinaarne kasutus Iseloomulik tunnus Lillkapsas ehk Lillkapsal on lihakas Toiduks Toiduks Avanenud õisik ja õisikkapsas õisik. Värv võib tarvitatavas kasutatakse tumedad plekid varieeruda valgest lihakas õisikus valmimata õisikut, näitavad kollakani. Lehed ja leidub rohkesti lehed ja juured õisiku vananemist juured rohelised. asendamatuid eemaldatakse. aminohappeid Teda võib kasutada sisaldavat valku, toorelt, samuti kuumtöödeldult, süsivesikuid ja konservitult.
Tihedus 690..700 kg/m3 Tõmbetugevus pikikiudu 90 Mpa Survetugevus pikikiudu 53..65 MPA Kõvadus radiaalpinnal 450 Janka Tammepuidu kasutusalad : Mööbli valmistamisel massiivpuiduna ja spoonina. Ehituses parkettpõrandate valmistamiseks, seinapaneelidena, uksed Tarbekaupade valmistamiseks Õlle- ja viskivaadid on valmistaud tammest Saar (Fraxinus excelsior) Värvus : Maltspuit on lai, värvilt valgest kollakani Lülipuit hallikaspruun Rõngassooneline, aastarõngad selgesti Eristatavad Säsikiired on väiksemad kui tammel Puit on suhteliselt raske, kõva ja sitke, heade tugevusnäitajatega . Aurutades kergesti painutatav. Kergesti töödeldav . Vastupidav putukkahjustustele. Näitajad : Tihedus 550..880 kg/m3 Tõmbetugevus pikikiudu 165 Mpa Survetugevus pikikiudu 38..58 MPA Kõvadus radiaalpinnal 400..610 Janka