löögid olles surutud: need lähevad löögi mõjul korraks lömmi, suurenedes ja jaotudes ära oma lülidevahelistes ruumides. On teada, et kõhreline kude sisaldab kuni 100mg räni 1kg-s värskes koes. Keha ränisisaldus väheneb (nagu me varem arutlesime) tänu selle halvale biosaadavusele inimese jaoks. Kuid meil on vaja oma kõhredes räni uuendada. See tagab meie kõhrelistes kudedes terviklikkuse, toidab neid ja stimuleerib kollageeni tootmist. Kiud-kõhr on rikas kollageenikiudude võrgustiku poolest, samas koosneb tuum elastiinikiududest. Orgaaniline räni oma kõrge biosaadavusega toimib tõhusalt lülivaheketaste regenereerimisel (taasloomisel). Nahk võlgneb oma elastsuse erilistele kollageenikiudude sisaldusele, mis on halvasti uuendatud kui saame vanemaks ja mis väljendub nahakudede lõtvumises, kortsudes jne. Välispidise kollageeni kasutamisel on mitmeid puudusi, esiteks kõrge hind ja väga madal kollageeni taastumine organismis
organites epiteeli all ja ümber vere-,lümfisoonte ja närvikiudude. *Tihe sidekude – kollageeni kiude on rohkem kui rakke. (kõõlused, ligamendid ja sarvkestas) -Regulaarne(vormunud,korraskiuline) tihe sidekude -kollageenikiud on orienteeritud -Irregulaarne(vormumata,sassiskiuline) tihe sidekude -kollageenikiud on orienteerumata, nt.dermises. Irregulaarne tihe sidekudede Kiuline mass on ülekaalus.Jaguneb veel kollageenikiudude iseloomu järgi: - Retikulaarne sidekude – lähedane mesenhüümile - Elastne sidekude – venivust vajavad piirkonnad,veresoonte seinad kollasidemed jne Regulaarne tihe sidekudede Kollageensed kiud astuvad korrapäraselt. Esineb fastsiates e. Sidekirmetes,ligamentides e.sidemetes, aponeuroosides e.kilekõõlustes, skleeras e.kõvakestas silmas, korneas e.sarvkestas silmas. Spetsiifilised e. Eriomadustega sidekoed – rasvkude,veri,kõhrkude, luukude, hematopoeetiline kude,lümf. Rasvkude
· kuumutamise ajast. Praadimise korral kasutatakse kollageeni lõhustumiseks lihaskoe valkude denatureerumise tagajärjel sellest väljasurutud koevedelikku. Kui praetakse sidekoerikast liha, siis sellest vedelikust ei piisa ja liha ei pehmene piisavalt. Liha pehmenemisele aitab kaasa selle eelnev marineerimine, lihatükkide vasardamine ehl kobestamine, sidekoe osaline eemaldamine, sidekoe kiudude läbilõikamine. Kalavalgud muutuvad sarnaselt lihavalkudele. Kala kollageenikiudude lagunemine algab temperatuuril 40C ja lõpeb 75C, kõige intensiivsem on protsess 65-75C juures. Kalas on sidekoe hulk väiksem ja see on lihtsama koostisega. Seetõttu pehmeneb kalaliha kuumtöötlemisel kiiremini kui loomade liha. Seega tuleks maitsva kalatoidu saamiseks kala kuumtöödelda pigem madalal temperatuuril pikema aja vältel, kui kõrgel temperatuuril ja kiiresti. Kalaliha kuumutamisel lühikese aja vältel ja kõrgel temperatuuril muutub see tuimaks. Piimavalkude muutumine
- hambajuur kinnitub alveooli tappühendiga rippuvas asendis - juurt ühendavad alveooli seinaga radiaalsed ja tangentsiaalsed kollageenikiudude kimbud desmodontium HAMBAD DENTES - Hamba hoideaparaadi (parodontium) desmodont, alveooli sein, tsement ja - piima- ja jäävhambad ige Jäävhambad - Hammaste oklusioon - hambumus