...................................................................... 8 2.2.5 Kihelkonnakooli õuel.............................................................................................8 2.3 Põltsamaa loss............................................................................................................... 8 2.4 Vene vanausuliste piirkond..........................................................................................9 2.4.1 Vene vanausuliste muuseum Kolkjas.....................................................................9 2.4.2 Rajaküla vanausuliste palvemaja......................................................................... 10 2.5 Vudila..........................................................................................................................10 3
Kasepää palvemaja. • Nikolai II andis 17.04.1905 välja usuvabaduse seaduse • 17 saj. lõpp – Narva ümbrus, Alutaguse • 18 saj. algus – Peipsi veer ja Lõuna-Eesti (Räpina ümbrus) • 1710 – esimene klooster Räpina lähistel (Konstantin Fjodorov, kloostri ülem läks üle uude usku, klooster hävitati 1722) • 1740 – Kükita palvemaja 19 saj. algus – palvemajad Tallinnas, Tartus, Kasepääl, Kallastel, Mustveel, Varnjas, Kolkjas, Piirikülas Ikoonikunst • Vaimne puhtus kunstis • Eriti hinnatud fedossejevlased (G.Frolov) • Puitalus (pärn ja mänd) • Munatempera • Taust – rõivad – katmata kehaosad – detailid ja heledused rõivastel, näol jm osadel Фролов(1854-) Одигитрия. Было много учеников, была своя школа, где
Tallinnas ja Tartus kummaski üks.Eestis praegu elab umbes 15 000 vanausulist. Eesti Vanausuliste Koguduste Liidu esimeheks jäi P. G. Varunin. Nõukogu liikmeteks valiti P. P. Varunin (sekretäri kt), I. Tuzov ja Z. Kutkina. Põhikirja viidi sisse väikesed muudatused, mis on kooskõlas Eesti Vabariigi Kirikute ja koguduste seadusega (2004. a).Eestis on kolm vene vanausuliste muuseumi.Vene vanausuliste muuseum Kolkjas on loodud 1999.aatal Peipsiääre vallavanema Nina Baranina initsiatiivil.Muuseumi eksponaate korjati terve küla pealt kokku. Ekspositsioon annab ülevaate Peipsi järve ääres üle 350.aasta elavate vene vanausuliste elulaadist. Muuseumis saab näha raamatuid, kultusesemeid. Muuseumi eri paigad on sisustatud kohalikele vanausulistele omases stiilis. Au kohal nurgas on ikoon lampaadiga. Söögilaual traditsiooniline samovar
vanausuliste musta värvi kirikuriietust ehk sarafani; pühakojas toimub jumalateenistus vanaslaavi keeles, millest eestlane midagi aru ei saa; pühakojas lauldakse erilise noodikirja järgi ja laulmisel ei tehta pause, lauldakse katkematult; Vanausulistel on säilinud komme pühakojas maani kummardada. Selleks on pühakojas igaühe jalge ees kohustuslik riidest vaibake, kuhu maani kummardades toetatakse käed vanausuliste muuseumi Kolkjas. Vanausuliste eluala ehk Peipsiveer on kuulus riigi parima sibula, kurkide ja suitsukala poolest. Turist saab külastada Kolkjas sibulatalu. Seal saab näha vanausuliste traditsioonilisi sibulakasvatuse võtteid ning peremees räägib kuidas vanasti sibulaid kasvatati ja kuidas tänapäeval kohalikud sibulaid maha panevad, üles võtavad ja müüvad. 39. Rannarootslased turistil on täna võimalus piirkonnas ringi liikudes lugeda
annaabi.ee 
