kauem varjata 14.peatükk Dorian kutsub Alan Campbelli, keemiku ja oma endise sõbra, kes nüüd vihkas igavest meest Ähvardades paljastada Alani tumeda mineviku, sunnib Dorian keemikut Basili keha hävitama 15.peatükk Leedi Narborough`i pidu Harry märkab Doriani närvilisust, mis on tingitud Basili hukust, millest keegi peale Doriani ja Alani ei tea Jäljed mõrvast on täielikult kustunud 16.peatükk Dorian sõidab kolkasse narkootikumide järele James Vane saab ta kätte, ent "noormees" vingerdab välja, kasutades saatana kingitud noorust Kui Dorian on juba pagenud, ütleb üks lõbunaine, et too oligi Unistuste Prints James hakkab Doriani jahtima 17.peatükk Aiapeoke hertsoginna juures Dorianil tekib kaks austajannat 18.peatükk Dorian kardab surma ja Jamesi, kes selle toojaks võib osutuda Kuid Henryga jahil olles saab üks tundmatu mees kogemata surma
Holden sõidab metrooga raudteejaama ja magab ooteruumi pingil. Peale seda läheb ta sööma. Ja siis läheb ta jalutama. Kui ta tänavaid ületab, tekib tal tunne, et ta ei jõua iialgi üle tee. Ta hakkab rääkima oma surnud vennaga ja palub, et see teda hoiaks. Siis ta tormab mööda tänavaid edasi ja peatub alles mitme kvartali järel. Kui ta pargipingil istub ja puhkab, siis teeb ta otsuse lahkuda ja mitte enam üldse koju minna. Aga ennem tahab ta õega rääkida. Ta plaanib mina kuhugi kolkasse, hakata tööle mõnes bensiinijaamas, ehitada endale metsa äärde onn ja mängida kurttumma (lapsik, teostumatu mõte). Ta läheb õe kooli ja jätab talle teate, et õde tuleks temaga etnograafia muuseumi juurde kohtuma. Kooli juures sodib ta seinalt maha ühe ropu sõna, kuna ei taha, et lapsed seda näeksid. Ta läheb muuseumi õde ootama ja näitab aitab seal mingitel lastel muumiaid otsida. Phoebe saabub muuseumi suure kohvriga ja teatab, et tahab Holdeniga kaasa tulla
Holden sõidab metrooga raudteejaama ja magab ooteruumi pingil. Peale seda läheb ta sööma. Ja siis läheb ta jalutama. Kui ta tänavaid ületab, tekib tal tunne, et ta ei jõua iialgi üle tee. Ta hakkab rääkima oma surnud vennaga ja palub, et see teda hoiaks. Siis ta tormab mööda tänavaid edasi ja peatub alles mitme kvartali järel. Kui ta pargipingil istub ja puhkab, siis teeb ta otsuse lahkuda ja mitte enam üldse koju minna. Aga ennem tahab ta õega rääkida. Ta plaanib mina kuhugi kolkasse, hakata tööle mõnes bensiinijaamas, ehitada endale metsa äärde onn ja mängida kurttumma (lapsik, teostumatu mõte). Ta läheb õe kooli ja jätab talle teate, et õde tuleks temaga etnograafia muuseumi juurde kohtuma. Kooli juures sodib ta seinalt maha ühe ropu sõna, kuna ei taha, et lapsed seda näeksid. Ta läheb muuseumi õde ootama ja näitab aitab seal mingitel lastel muumiaid otsida. Phoebe saabub muuseumi suure kohvriga ja teatab, et tahab Holdeniga kaasa tulla
Peale seda läheb ta sööma. Ja siis läheb ta jalutama. Kui ta tänavaid ületab, tekib tal tunne, et ta ei jõua iialgi üle tee. Ta hakkab rääkima oma surnud vennaga ja palub, et see teda hoiaks. Siis ta tormab mööda tänavaid edasi ja peatub alles mitme kvartali järel. Kui ta pargipingil istub ja puhkab, siis teeb ta otsuse lahkuda ja mitte enam üldse koju minna. Aga ennem tahab ta õega rääkida. Ta plaanib mina kuhugi kolkasse, hakata tööle mõnes bensiinijaamas, ehitada endale metsa äärde onn ja mängida kurttumma (lapsik, teostumatu mõte). Ta läheb õe kooli ja jätab talle teate, et õde tuleks temaga etnograafia muuseumi juurde kohtuma. Kooli juures sodib ta seinalt maha ühe ropu sõna, kuna ei taha, et lapsed seda näeksid. Ta läheb muuseumi õde ootama ja näitab aitab seal mingitel lastel muumiaid otsida. Phoebe saabub muuseumi suure kohvriga ja teatab, et tahab Holdeniga kaasa tulla
Holden sõidab metrooga raudteejaama ja magab ooteruumi pingil. Peale seda läheb ta sööma. Ja siis läheb ta jalutama. Kui ta tänavaid ületab, tekib tal tunne, et ta ei jõua iialgi üle tee. Ta hakkab rääkima oma surnud vennaga ja palub, et see teda hoiaks. Siis ta tormab mööda tänavaid edasi ja peatub alles mitme kvartali järel. Kui ta pargipingil istub ja puhkab, siis teeb ta otsuse lahkuda ja mitte enam üldse koju minna. Aga ennem tahab ta õega rääkida. Ta plaanib mina kuhugi kolkasse, hakata tööle mõnes bensiinijaamas, ehitada endale metsa äärde onn ja mängida kurttumma (lapsik, teostumatu mõte). Ta läheb õe kooli ja jätab talle teate, et õde tuleks temaga etnograafia muuseumi juurde kohtuma. Kooli juures sodib ta seinalt maha ühe ropu sõna, kuna ei taha, et lapsed seda näeksid. Ta läheb muuseumi õde ootama ja näitab aitab seal mingitel lastel muumiaid otsida. Phoebe saabub muuseumi suure kohvriga ja teatab, et tahab Holdeniga kaasa tulla
Holden sõidab metrooga raudteejaama ja magab ooteruumi pingil. Peale seda läheb ta sööma. Ja siis läheb ta jalutama. Kui ta tänavaid ületab, tekib tal tunne, et ta ei jõua iialgi üle tee. Ta hakkab rääkima oma surnud vennaga ja palub, et see teda hoiaks. Siis ta tormab mööda tänavaid edasi ja peatub alles mitme kvartali järel. Kui ta pargipingil istub ja puhkab, siis teeb ta otsuse lahkuda ja mitte enam üldse koju minna. Aga ennem tahab ta õega rääkida. Ta plaanib mina kuhugi kolkasse, hakata tööle mõnes bensiinijaamas, ehitada endale metsa äärde onn ja mängida kurttumma (lapsik, teostumatu mõte). Ta läheb õe kooli ja jätab talle teate, et õde tuleks temaga etnograafia muuseumi juurde kohtuma. Kooli juures sodib ta seinalt maha ühe ropu sõna, kuna ei taha, et lapsed seda näeksid. Ta läheb muuseumi õde ootama ja näitab aitab seal mingitel lastel muumiaid otsida. Phoebe saabub muuseumi suure kohvriga ja teatab, et tahab Holdeniga kaasa tulla
Holden sõidab metrooga raudteejaama ja magab ooteruumi pingil. Peale seda läheb ta sööma. Ja siis läheb ta jalutama. Kui ta tänavaid ületab, tekib tal tunne, et ta ei jõua iialgi üle tee. Ta hakkab rääkima oma surnud vennaga ja palub, et see teda hoiaks. Siis ta tormab mööda tänavaid edasi ja peatub alles mitme kvartali järel. Kui ta pargipingil istub ja puhkab, siis teeb ta otsuse lahkuda ja mitte enam üldse koju minna. Aga ennem tahab ta õega rääkida. Ta plaanib mina kuhugi kolkasse, hakata tööle mõnes bensiinijaamas, ehitada endale metsa äärde onn ja mängida kurttumma (lapsik, teostumatu mõte). Ta läheb õe kooli ja jätab talle teate, et õde tuleks temaga etnograafia muuseumi juurde kohtuma. Kooli juures sodib ta seinalt maha ühe ropu sõna, kuna ei taha, et lapsed seda näeksid. Ta läheb muuseumi õde ootama ja näitab aitab seal mingitel lastel muumiaid otsida. Phoebe saabub muuseumi suure kohvriga ja teatab, et tahab Holdeniga kaasa tulla. Holden on
Holden sõidab metrooga raudteejaama ja magab ooteruumi pingil. Peale seda läheb ta sööma. Ja siis läheb ta jalutama. Kui ta tänavaid ületab, tekib tal tunne, et ta ei jõua iialgi üle tee. Ta hakkab rääkima oma surnud vennaga ja palub, et see teda hoiaks. Siis ta tormab mööda tänavaid edasi ja peatub alles mitme kvartali järel. Kui ta pargipingil istub ja puhkab, siis teeb ta otsuse lahkuda ja mitte enam üldse koju minna. Aga ennem tahab ta õega rääkida. Ta plaanib mina kuhugi kolkasse, hakata tööle mõnes bensiinijaamas, ehitada endale metsa äärde onn ja mängida kurttumma (lapsik, teostumatu mõte). Ta läheb õe kooli ja jätab talle teate, et õde tuleks temaga etnograafia muuseumi juurde kohtuma. Kooli juures sodib ta seinalt maha ühe ropu sõna, kuna ei taha, et lapsed seda näeksid. Ta läheb muuseumi õde ootama ja näitab aitab seal mingitel lastel muumiaid otsida. Phoebe saabub muuseumi suure kohvriga ja teatab, et tahab Holdeniga kaasa tulla
Luule oli olulisem, kõrgem, selles kirjutati isegi teadustekste. Tuntumate luuletajate värsid koguti kokku diivaniteks. Pärsia kirjandus jaguneb: - suur klassika tuntumad, parimad autorid - väike klassika vähem tuntud, kuid siiski head autorid - regionaalne klassika vaid kohalikul tasandil tuntud luuletajad Rudaki (srn 940) eesti keelde tõlgitud ,,Luulepudemed". Oli kolkast pärit, sai valitseja õukonnapoeediks, siis langes ebasoosingusse ja pidi tagasi kolkasse minema. Loodusluule. Uus-pärsia luule esimesi autoreid. Ibn Síná (srn 1037), teadustekstide autor Firdausí (9401020), suurim teos ,,Shah-name" e ,,Kuningate raamat", koosneb 60 000 bayt'ist. Viimane tagasivaade Muinas-Iraani aja mütoloogiasse. Koosneb kolmest osast mütoloogiline (lood Avesta'st, kurjuse tulek, kuningavõimu algus), lood vägilastest (võitlused, Rustam, kuulus vägilane), ajalookroonika. Pärsia kirjanduses on oluline koht sufismi õpetuspoeemidel