Liigeste tüübid 1)Keraliiges võimaldab jäsemetel mitmes suunas vabalt liikuda ja teha ringikujulisi liigutusi. Näiteks õla- ja puusaliiges 2)Silinderliiges võimaldab teha pööravaid liigutusi.Näiteks saab pead pöörata. 3)Plokkliiges luud saavad liikuda vaid ühes tasapinnas(painutus ja sirutus). Näiteks põlveliiges Luude ühendused Luud on ühendatud liikuvalt liigestega -painduvalt selgroolülidega -jäigalt koljuluudega Inimese luustiku tähtsamad luud on : I KOLJU(näo- ja ajukolju) II SELGROOG (ehk lülisammas) III RINNAKORV (rindkere) IV ÕLAVÖÖDE JA ÜLAJÄSEME LUUD V VAAGNAVÖÖDE JA ALAJÄSEME LUUD Selgroog on paindlik S tähe kujuline, koosneb 5 piirkonnast ja 33 lülist. Kaela-, rinna- ja nimmepiir-konnad on omavahel ühendatud liigestega, mis võimaldab järgmisi liikumisi: painutada, sirutada, pöörata. Selgroolülide vahel on kõhrest kettad, mis teevad selgroo vetruvaks ja painduvaks.
lüliline selgroog, jäsemeteluud ja koljuluud. Kaladel asendavad jäsemeid luulise toesega uimed. Lihastik: lihastik on tugev ja massiivne, moodustab siseelundite kaitseks polstri ja annab loomale iseloomuliku kehakuju. Närvisüsteem: närvisüsteemi kesksed osad on peaaju ja seljaaju, mis paiknevad keha selgmisel poolel. Peaaju on suhteliselt suur, keerulise ehitusega ja kaitstud koljuluudega. Süda ja vereringesüsteem: süda paikneb kõhtmiselt poolel ning on kahe- kuni neljaosaline. Veresoontes voolab veri, mille paneb ringlema süda. Vereringesüsteem on suletud: veri ringleb oma teel ainult veresoontes. Selgroogsed organismid, kellel toese põhiosaks on keha sisemuses paiknev luuline selgroog ja sisemised skeletiluud. SELGROOTUD Toes: Toes paikneb keha pinnal. See võib olla kas kiritiin, räni või lubiainest või lihastikust ja
6)Vaegmoondega areng: areng, kus moone jaguneb kolme etappi- muna, vastne ja täiskasvanu N:rohutirts, vähid Täismoondega areng: areng, kus muna-, vastse- ja valmikujärgu kõrval esineb ka nukujärk N:liblikad 67) Ülesanded võrdlemise kohta 1)Kas loom, kellel on avatud vereringe, kuulub selroogsete või selgrootute hulka? Selgrootute hulka 2)Kus paikneb selgroogsete toes ja mis selle moodustavad? Luuline toes paikneb keha sisemuses(sisemine toes) 3)Missugune tähtis elund on kaitstud koljuluudega? Aju 4)Mille poolest erinevad saluvöötteo ja salulehelinnu vereringe? Salulehelind- selgroogne, suletud vereringe Saluvööttigu- selgrootu, avatud vereringe 5)Võrdle rohutirtsu ja rohukonna toest. Rohutirts- kitiinist lubiainest või lihastest ja nahast toes, mis paikneb keha pinnal(välimine toes) Rohukonn- luuline toes paikneb keha sisemuses(sisemine toes) 68)Sarnasused Halljänes ja haug:1)selgroogsed 2)suletud vereringe
ajuvedelikku. Ämblikuvõrkkest ei tungi ajuvagudesse ega lõhedesse, vaid läheb nendest üle. Ämblikuvõrkkesta ja soonkesta vahele jääb ajuvedelikuga täidetud subarahnoidaalõõs. Ämblikuvõrkkest kaitseb õõsi. Kõvakest koosneb veresoonterikkast tihedast sidekoest. Kõvakesta ja selgrookanali pinna vahel paiknev koheva sidekoe ja veresoontega täidetud epiduraalõõs võimaldab selgroolülide liikumise korral kõvakestal jääda liikumatuks. Koljuluudega on kõvakest tihedasti kokku kasvanud ja täidab ühtlasi luuümbrise funktsiooni 160. Ajuvedelik: teke, paiknemine, tähtsus Ajuvedelik asub peaaju vatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalõõnes. Ajuvedelikku valmistatakse pidevalt ajuvatsakeste soonpõimikutes ning see voolab ära lümfisüsteemi ja vereringe venoossesse ossa. Ajuvedelik osaleb aju ainevahetuses, sellest sõltub koljusisene rõhk, ta kaitseb aju ka mehhaaniliste vigastuste eest 161
Närvisüsteemi kesksed osad Närvisüsteemi kesksed osad on peaaju ja seljaaju, mis (peaaju ja närviväädid) Närvisüsteem paiknevad keha selgmisel paiknevad keha kõhtmisel poolel. Peaaju on suhteliselt poolel. Peaaju on väike ja suur, keerulise ehitusega ja lihtsa ehitusega. Sellest kaitstud koljuluudega. lähtuvad närviväädid (pikad närvirakkude jätkete kimbud). Lülilise ehitusega loomadel on see kõhtmise närviketina (igas kehalülis on närvirakud, mis on omavahel
osad on peaaju ja seljaaju, osad (peaaju ja mis paiknevad keha närviväädid) paiknevad selgmisel poolel. Peaaju keha kõhtmisel poolel. on suhteliselt suur, Peaaju on väike ja lihtsa keerulise ehitusega ja ehitusega. Sellest kaitstud koljuluudega. lähtuvad närviväädid Närvisüsteem (pikad närvirakkude jätkete kimbud). Lülilise ehitusega loomadel on see kõhtmise närviketina (igas kehalülis on
annaabi.ee 
