Australopiteekus Liigid • Austrolopithecus anamensis • A. afarensis • A. africanus • A. aethopicus • A. boisei • A. robustus Areng • Siredad- väiksemad (1,2-1,5m), peenemad luud, väiksemad hambad • Robustsed- massiivsed luud, suured hambad, luuhari koljulael tugevate mälumislihaste kinnitamiseks (vintskest taimtoidust toitusid) Australopiteek e lõunaahv • Elasid u 4-2 miljonit aastat tagasi • 1975.a leiti ühest ja samast leiukohast 13 australopiteegi jäänused, mis viitab, et elati grupina Iseloomustab • Australopiteekuse ajumaht on umbes 35% nüüdisaegse inimese omast • Pikkus: 1,2-1,4m • Mitmekesine toit, mis soodustas aju arengut • Ei osanud rääkida • Ei osanud tööriistasid teha
tehnoloogia Individuaalne Laps sünnib väga alaarenenuna, eluiga Laps sündides arenenum ja areneb edasi areng pikem kiiremini, eluiga lühem 11. Siredad australopiteegid- väiksemad (1,2-1.5m), peenemad luud, väiksemad hambad, varasemad. Edasist evolutsiooni seostatakse siredatega. Robustsed- hilisemad, massiivsemad luud, suuremad hambad, luuhari koljulael tugevate mälumislihaste kinnitamiseks. 12. Osav inimene kivitöötlemise oskus, varasemast suurem koljumaht(550-680 cm3) Püstine inimene- suurem koljumaht(800-950 cm3), kivitööriistad paremini töödeldud, rändasid esimesena Aafrikast välja. 13. Neandertaallane- arenes Euroopas, jässaka kehaga, tugeva lihastikuga, kohastunud karmide jääaja tingimustele, kõrvalharu 14. Neoteemia- seisneb arengu aeglustumises ja osalises pidurdumises.
(Asub õhukese kitsa moodustisena põhikiilluu tiibjätke Tiibluu Os pterygoideum mediaalsel pinnal) Põhimikuosa (Pars basilaris), Külgosa (Pars lateralis), Kuklaluu (Os occipitale) Kuklasoomus (Squama occipitalis) (Ajukolju luudest väikseim. Ebakorrapärase kujuga, Vahekiiruluu Os interparietale asetseb koljulael mediaantasandis kukla- ja kiiruluu vahel) Sõelluulabürint (Labyrinthus ethmoidalis), Sõelleste Sõelluu Os ethmoidale (paariline) (Lamina cribrosa), Silmakoopaleste (Lamina orbitalis) (õhuke kitsas luu ninaõõne põhjas tagasõõrmete Sahkluu Vomer
geenid.Esimesteks inimlasteks olid austrolapiteegid. Keha ja luustik on australopiteekidel inimlaadsete tunnustega, kuid erinevused esinevad lõualuude lühenemisel koos kihvade taandarenguga ja püstikäimise kujunemises.Australopiteekide evolutsioon lahknes kahte suunda: 1) Siredad (väiksemad, peenemad luud ja väiksemad hambad). 2) Robustsed (massiivsed luud, suured hambad, luuhari koljulael tugevate mälumislihaste kinnitamiseks. Esimeseks inimeseks kuulutati osav inimene ehk homo habilis, sest neil oli kivitöötamise oskus. Arvatakse, et püstisest inimesest arenes Euroopas naendertali inimene (jässaka keha, tugeva lihastikuga, suure ajukoljuga).Nüüdisinimese esimene populatsioon ehk arukas inimene (homo sapiens): ümar kolju, kõrge laup, nõrgad kulmumõikad, arenenud lõuats, väikesed hambad).
Pea ja seljaaju on kaetud kestadega, mille vahel on vedelikuga täidetud pilujad ruumid. Sel viisil on õrn ajuaine kaitstud ja toestatud. Eristatakse kolme ajukesta: välimine kõvakest, keskmine ämblikvõrkkest ja sisemine soonkest. Kõvakest kujutab endast tihket sidekoelist lestet, mis moodustab pea ja seljaaju ning teiste ajukestade ümber umbse koti. Koljuõõnes liibub kõvakest koljuluude sisemisele pinnale täites sellega ka luuümbrise ülesannet. Koljulael on kõvakest luudega kohevalt ühendatud, kuid siiski üsna raskelt eemaldatav. Pea ja seljaaju ämblikuvõrkkest kujutab endast õhukest sidekoelist lestet, mida katab endoteel. Ta ei ulatu aju vagudesse ega lõhedesse erinevalt kõvakestast ja allpool olevast soonkestast. Soonkest kujutab endast pehmet, rohkelt veresooni sisaldavat sidekoelist lestet. Ta liibub vahetult pea ja seljaajule, vooderdades ka kõiki süvendeid nende pinnal.
annaabi.ee 
