Kuidas võib tekkida uus liik: geograafiline isolatsioon kus populatsiooni eraldab meri, mäestik jne siis tekib allopatriline liigiteke Millistesse taksonitesse kuulub inimene? Australopiteekus- e. lõunaahvlane-käisid kahel jalal ja esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel; umb. 2,5 milj. Neandertallane- inimese liik, kes kujunes Euraasiasse asunud püstisest inimesest, kes seal umbes 150 000 aasta jooksul elas ja tegutses. Mille poolest erineb neist tänapäeva inimene?- erinev koljuehitus, kehaehitus jässakas Mis eristab inimest teistest loomades?- teiste imetajatega võrreldes on pikem eluiga, pikk lapsepõlv, käte kasutus, ajumaht suurem kui inimahvil, liigub täiesti püsti, kõnelemine, oskavad kasutada tehnikat ja seda täiustada
olemas oli, nende käed ulatusid lausa põlvedeni, kuid see võis olla ka evolutsioonilise jäänukiga. Ei ole veel kindel, kas Selam ja tema liigikaaslased suutsid puudel turnida, kuid arvatakse, et see oli siiski võimalik. Selami alakeha sarnaneb küllaltki inimese omaga, ülakeha aga pigem ahviga ning abaluu sarnaneb kõigerohkem gorilla omaga, kael oli tõenäoliselt lühike ja jäme nagu praegustel inimahvlastel. Inimesega võrreldes lubab ka koljuehitus arvata, et sisekõrvas olnud tasakaaluorgan oli pigem ahvi omaga sarnane, ka sõrmed olid kaardunud, mis viitab ronimisvõimele. Hetkel ei ole veel teada saadud, kas labaluud sarnanevad rohkem inimese või simpansi omadega, see viitaks omakorda selgemalt puude otsas ronimisvõimele. Neid skeletitükke ei ole jõutud veel liivakivist puhastada. Kuna kõik luud olid väga hästi säilinud andis see aimu aju ja muude organite suurustest.
Miks on inimese evolutsiooni uurimisel olulised: koljud, hambad, vaagnaluud? KOLJU sisepinna struktuuri uurimine võimaldab määrata suuraju eri osade arengutaset. HAMMASTE ehitusest ja kulumisviisist selguvad toitumisharjumused, samuti peegeldab hammastik indiviidi vanust. LUUDEL olevad kobrud viitavad sellele, kui tugevad olid neile kinnitunud lihased. Mille poolet erinesid neandertallane ja nüüdisinimene? Neandertallase ja nüüdisinimese koljuehitus on niivõrd erinev, et seda ei saa seletada liigisisese varieerumisega. Milline on kasvufaktori, koehormooni ja hormooni erinevus? *KASVUFAKTORIT eritav rakkude tsütoplasma; need kiirendavad või pidurdavad rakkude jagunemist, reguleerides nii rakkude ja organite arengut ning kasvu. *KOEHORMOONE eritavad üksikud rakud ja rakurühmad. Seedetrakti seinte rakud näiteks eritavad seedeensüümide talitlust reguleerivaid koehormoone. *HORMOONID erituvad sisenõrenäärmetest
TÄHTIS JAHILOOM. 2)Jõesiga-elab Aafrikas ja Madagaskaril. Kollakaspruunid või pruunid. Looduses on neid palju, inimene üritab oma saagist eemale hoida. Neid kontrollib leopard. Söövad loomset toitu, lamba ja kitsetallesid ja tapavad ka jahikoeri. Elavad karjades. 3)Habesiga-nagu metssiga, aga pikemad jalad. Nimetuse saanud hallide karvade järgi, mis on suust kõrvadeni. Elavad troopilistes metsades karjadena. 4)Kääbussiga-väikseim liik. Erinev koljuehitus. Emisel ainult 3 paari nisasid mitte 6 nagu teistel liikidel. Öise eluviisiga, haruldane hävimisohus ja kaitse all. 5)Tüügassiga-nime saanud ninamikul kasvavate tüügaste järgi. Savannides, hõredad metsad. Tegutsevad päeval. Söövad rohtu ja laskuvad selleks põlvedele. 6)Laanesiga-kõige kogukam sigalane. Toitub rohust. 7)Hirvsiga-Nahk kortsuline ja nii hõredalt karvadega kaetud, et oleks nagu paljas. Küttimine ja raie on
annaabi.ee 
