4. N. vagus 10, 4. ja järgenvate vistseraalkaarte närv Nucl ambiguus branhiomotoorne Nucl dorsalis n vagi vistseromotoorne (lähevad kõigi harude koostisesse) Nucl gustatorius maitsetundlikkus keele hästi tagant (ei küsita) Nucl solitarius vistserosensoorne (üldtundlikkus) Ganglion sup/inf kõigi tundeneuronite kehad 1. Peaosa harud somatosensoorsed, lõpevad trigeminuse tuumades · R meningeus kõvakelme tagumise koljuaugu pk · R auricularis nahk välise kuulmekäigu ja kõrvalesta pk · Ühendusharud 2. Kaelaosa harud · Rr pharyngeiplexus pharyngeys alaneel, ühepoolsel suulaelihaste halvatusel kaldub kurgunibu tervele poole · N laryngeus sup a. R internus (ei sisalda branhiomootoorseid kiude) alaneelu ja kõri limaskest ülalpool häälepilu, sisaldab nõrgaltarenenud maitsmiskiude b
somatosensoorse komponendi. põimikute, eriti intramuraalsete · R meningeus innerveerib kõvakelmet tagumise põimikute terminaalganglionides koljuaugu piirkonnas (vistseraal-eferentsed kiud lülituvad · R auricularis läbib oimuluu canalis ümber). Domineeriv on masteoideus't, innerveerib nahka välise parasümpaatiline komponent (vaagus kuulmekäigu ja kõrvalesta piirkonnas
X närv väljub piklikajust sulcus dorsolateralisest, koljuõõnest koos IX ja XI närviga for. jugulare eesmise osa kaudu. 15 Osad: pea-, kaela-, rinna- ja kõhuosa 3.4.1 Peaosa For. jugulares v. jugularis internast eespool ja ulatub allpool gangl. inferuseni. Peaosa harud (lähtuvad gangl. sup. piirkonnast ja hõlmavad täielikult X somatosensoorse komponendi): 1. R. meningeus: innerveerib kõvakelmet (dura mater) tagumise koljuaugu piirkonnas 2. R. auricularis: läbistab oimuluu canaliculus mastoideuse (ristumiskohal asub kontakti VII närviga lk 11), innerveerib nahka välise kuulmekäigu ja kõrvalesta piirkonnas. 3. Ühendusharud IX ja XI närviga ning sümpaatikuse ülemise kaelaganglioniga. 1) Välise kuulmekäigu naha puutetundlikkus: nahk r. auricularis gangl. superius n. vagus nucl. pontinus n. trigemini 2) Dura materi tundlikkus: r. meningeus gangl
KT ei sobi lülisambakanali pikisuunaliseks kaardistamiseks: uuring on pikk, kiiritus suur, ja kahjustus võib jääda uurimistasapindade vahele. Magnetresonantstomograafia Ei kasuta ioniseerivat kiirgust.Saadakse erisuunalisi pilditasapindu. Meetod sobib hästi spinaalkanali pikisuunaliseks uurimiseks.Klaustrofoobia on uuringu kasutamise takistuseks (patsient paigutatakse kitsasse metalltorusse). Tugeva ja keskmise magnetväljaga MRI sobib hästi · ajutüve ja tagumise koljuaugu visualiseerimiseks · demüelinisatsiooni kindlakstegemiseks · kasvajate avastamiseks. Mõningatel diagnostilistel probleemjuhtudel saab MRI-ga lisainformatsiooni. Magnetangiograafia abil võib visualiseerida veresooni. See on soovitatav SAH korral aneurüsmisõeluuringuks. Vastunäidustused: · südamerütmur · kehasisesed magneetuvad metallesemed (aneurüsmiklipsid). Üksikfootonemissioonitomograafia ehk SPECT-uuring
annaabi.ee 
