adrenergilisteks närvilõpmeteks. - adenoretseptorite tundlikkus on suurim noradrenaliinile, siis adrenaliinile ja selle järel isoproterenoolile, - adenoretseptorite tundlikkus on suurim isoproterenoolile, selle järel adrenaliinile ja noradrenaliinile. Erutuse ülekannet närvilõpmetes on võimalik teatud ainetega blokeerida. Sõltuvalt sellest, kas need ained takistavad sümpaatilise või parasümpaatilise efekti esiletulekut, on tegemist kas adreno- või kolinoblokaatoritega e adreno- või kolinolüütiliste ainetega. Soole närvisüsteem Mao- ja sooletrakt koosneb mitmesugustest efektorsüsteemidest, nagu silelihased, sekretoorne epiteel, resorbeeriv epiteel, vaskulaarne ja endokriinne süsteem. Nende efektorsüsteemide talitluse kontroll ja koordinatsioon on soole enese närvisüsteemi, soolevälise parasümpaatilise ja sümpaatilise närvisüsteemi ning vistseraalsete spinaalsete ja vagaalsete aferentide funktsioonideks. Mao- ja sooletrakti nn
• Bronhodilatatsiooni tekkemehhanism ei ole selge: ▪ Inhibeerivad cAMP- või cGMP- fosfodiesteraasi? ▪ Adenosiini retseptorite antagonist (Teofülliin) ▪ Blokeerivad Ca²-kanaleid? (Enprofülliin) 1.3. M-kolinoretseptori antagonistid (ipratroopium). Ipratroopiumi toimemehhanism ja kõrvaltoimed (vt Koliinergilist ülekannet mõjustavad ained). M-kolinoblokaatorid: • Paljudel patsientidel uitnärvi aktiivsus astma põhjuseks, neil hea ravi M-kolinoblokaatoritega. • Ipratropium bromidum ehk Ipratroopiumbromiid (Atrovent) – seostub kõikide muskariiniretseptorite subtüüpidega (M1, M2, M3) inhibeerib atsetüülkoliinist põhjustatud bronhospasmi. Ei läbi bronhe, seega välistatud süsteemsed toimed. • Näidustatud COPD juhtimisel • kasutatakse astma ravis • manustatakse aerosoolinhalatsioonina. Doseeritud inhalaatorid • Pihustatav lahus 1.4. Leukotrieeniretseptori antagonistid (montelukast, safirlukast), nende toime ja kõrvaltoimed
tekke oht suur. 1.4.2. M-kolinoblokaatorid (pirensepiin) KOLINOBLOKAATORID: Atropiinsulfaat (M) – väheneb soolhappe ja pepsinogeeni produktsioon, palju kõrvaltoimeid! (k.a. mutsiini produktsiooni langus, nägemishäired, suu kuivus, urineerimisraskused jm). pirensepiin (M1) – valikulisem toime, vähem kõrvaltoimeid. •Pirensepiin (M1, M3 ) –valikulisem toimeM-kolinoretseptoritesse –vähem kõrvaltoimeidvõrreldes m.selektiivsete M-kolinoblokaatoritega –Kliiniline tähtsus tänapäeval väike 1.4.3. Prootonpumba inhibiitorid (omeprasool, lansoprasool, esomeprasool, pantoprasool). Toimemehhanism, kõrvaltoimed, kasutamisnäidustused. Omeprasooli farmakokineetika erinevused. SOOLHAPPE TEKET PÄRSSIVAD AINED Prootonpumba inhibiitorid – nt OMEPRASOOL, prantoprasool Kineetika: Manustatakse hommikuti rohke vedelikuga. Biosaadavus esmasel annustamisel 35 %, hiljem tõuseb 60%-ni, poolväärtusaeg 40 min. 95% seondub vereplasma valkudega
atsetüülkolliiniga sarnase efekti kutsub esile muskariin või nikotiin. Postganglionaarsetes sümpaatilistes närvilõpmetes ( v.a. sünaptilised postganglionaarsed kiud, mis varustavad higinäärmeid) vabaneb noradrenaliin, mis on neurotransmitteriks ja jaguneb ß- Aderenergilseks ja a-adrenergiliseks. Vastavalt on võimalik ka erutuse ülekannet blokeerida või imiteerida, sõltuvalt, kas need ained takistavadsümpaatilise või parasümpaatilise efekti esiletulekut-tegemist on adreno- või kolinoblokaatoritega(adreno- või kolinolüütiliste ainetega). Mediaatori blokaatorid on antagonistid ja sarnast efekti esilekutsuvad ained agonistid=mimeetikumid. Südame tööd reguleerivad sisesekretoorsed näärmed. Siesekretoorsed närmed reguleerivad elundiete talitust hormoonide vahendusel, mis sekreteeritakse otse vereringesse. Nende vahendusel kanduvad modulaatorid mööda keha elunditeni. Kindlale rakkude rühmale või elundlie saabub hormoonide toime tänu raku
annaabi.ee 
