Stalin hakkas tööstust eelisarendama industrialiseerima. See pidi muutma Venemaa kiirelt tööstusriigiks, tagama sõjalise võimsuse kiire kasvu ja võimaldama tulevikus edukat maailmarevolutsiooni. Võeti kasutusele ka plaanimajandus. Põllumajanduses toimus kollektiviseerimine, mis tähendas seniste eraomandusele tuginevate talumajapidamiste vägivaldet ühendamist ühismajanditesse, sh kolhoosidesse. Viimaste loomiseda mingi üle põllumajanduslikule suurtootmisele. Kolhoseerimisega likvideeriti rikkad talupojad, ligi 9 miljonit talupoega küüditati. 1930. aastatel tabas NSV Liitu ulatuslik näljahäda, 7 miljonit hukkunud. Rahvas talus ühiskonnas toimuvat vägivallapoliitikat sest rahvaga manipuleeriti: aktiivne propaganda, vägivallapoliitika, terror, hirm. 1930. aastatel loodi laiaulatuslik vangilaagrite süsteem. Stalini veendumuse järgi oli vägivald sotsialistliku riigi loomulik koostisosa. Stalin oli veendunud, et Punaarmee
Talupoega kohustati kõik vilja ülejäägid riigile andma. Vilja varjamine võis kaasa tuua surmanuhtluse. Riik vajas vilja eelkõige kasvava tööliskonna ja sõjaväe toitmiseks. Põllumajanduses toimus kollektiviseerimine, mis tähendas seniste eraomanduste tuginevate talumajapidamiste vägivaldset ühendamist ühismajanditesse- kolhoosidesse. Kolhooside loomisega mindi üle põllumajanduslikule suurtootmisele. Tegutseti põhimõttel ,,Kes kolhoosi ei astu, on nõukogude võimu vastane". Kolhoseerimisega kaasnes ulatuslik vägivald. 1929-1933 aastatel küüditati eelkõige põhjapiirkondadesse ligi 9 miljonit talupoega. 1930. Aastate algul tabas NSV Liitu ulatuslik näljahäda. Nõukogude liit 1930. Aastatel Lühikese ajaga toimunud suur murrang muutis Venemaa agraarmaast tööstusriigiks. Majanduselus juurdus range plaanimajandus. Kollektiviseerimine sundis paljusid talupoegi maalt lahkuma ja linnadesse tööle minema. Stalini ainuvõim tugevnes
talupoegkonda nõukogude võimuga. Stalin võimul: a)industrialiseerimine - loobuti NEP'i poliitikast. See pidi muutma Venemaa lühikese ajaga tööstusriigiks, tagama riigi sõjalise võimsuse kiire kasvu ja võimaldama tulevikus edukalt maailmarevolutsiooni teostada. Majanduse arendamine allutati rangele tsentraalsele juhtimisele ja plaanimajandusele. b)kollektiviseerimine - loodi kolhoosid. Sellega mindi üle põllumajanduslikule suurtootmisele. Kolhoseerimisega kaasnes ulatuslik vägivald, mille käigus likvideeriti rikkad talupojad kui omaette klass. 1929-1933 küüditati eelkõige riigi põhjapiirkondadesse ligi 9 miljonit talupoega. Sunniviisiline viljavarumine laastas põllumajanduse. 1930. aastate algul tabas NSV Liitu ulatuslik näljahäda, hukkus ligi 7 miljonit inimest. c)massirepresioonid - Fasistide võimuletulek Itaalias. Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üsna keeruline. Nendes tingimustes tekkis üks
suur, siis oli igal perenaisel veel endise peremehe poolt ette nähtud pesupali. Seep oli hinnaline, osalt keedeti seda ka ise. Linlase sõjaaegade tüüpiline probleem- küttepuud- kummitas ka sõja järel. Puude kokkuhoiuks seati mõnes peres tuppa üles väike raudahi. Mööbel ja tarberiistad jms. olid kõik endised, sest uusi polnud kuigivõrd saada ning nende ostmiseks või vahetamiseks puudusid võimalused. Talu kui selline hävitati kolhoseerimisega, mis põhiosas teostati 11 küüditamise järel 1949. aastal. Senine hektarites mõõdetav kodu ahenes majaks, õueks ja väikeseks aiamaaks. Põllutööriistad läksid koos lehmade- hobustega kolhoosile või jäid tallinurka lagunema. (Vahtre 2002: 7-18) Kolhoosikord tõi veel ühe muudatuse- nn uued inimesed, juurteta põllutöölised, nii eestlased kui
annaabi.ee 
