kellaajaliselt kirja pannud. Vanemad inimesed ei suuda kohaneda linnades kuhu neid ümber asustati. Mõnda kohta on paljud tagasi pöördunud. Ühes külas tuntakse muret küüraka ja lapsest saati tumma memme käekäigu kohta. Keegi pole temast midagi kuulnud ja muretsetakse tema tervise pärast. Teda oodatakse tagasi. Terve küla 5 aitas teda enne. Kahjuks ei oska memm ei lugeda ega kirjutada. Kohalikud kolhoosiesimees ja natuke väiksem ametnik laadisid autod oma varandust täis, kuigi sellest külast olid veel evakueerimata lapsed...Ka eestist käis mehi Tsernobõlis ligi kaudu 3500 meest kes 29.aastat tagasi Tsernobõlis kiiritada said. Praeguseks on ränga haiguse läbi surnud 450 Tsernobõlis käinud Eestimaa venelast ja eestlast. Tuumajaam 6 Tsernobõli linn
Vaid Sirgaste Aadam on nö. ,,vaba mees", kuid ta peab talu iseseisvuse eest riigile kõrgeid makse maksma. Lukisepa Elmar on endiselt masinist, tema poeg Jaanus hukkus sõjaväes Riia lähistel. Ka Edgar pole sõjaväest naasnud ning Aiaste talu on ilma peremeheta, seal toimetab Miili, endine teenijatüdruk. · Aurukatel tuleb jällegi Aiaste tallu, kuid nüüd on masin kolhoosi käsutuses, kes eraisikute vilja ei peksa. Kolhoosiesimees Arvo Saaremägi on noor üheksateistkümne aastane poiss, kes tegelikult ei tea kolhoosi juhtimisest midagi. Nurme Vilma ning Arvo vahel on tekkinud sümpaatia. · Eesner saabub Aiastele, temast on saanud kohoosi partorg, äärmiselt tähtis mees. Ta tõreleb talurahva ja esimehega, et viljavarud pole valmis tehtud ning käsib koheselt aurukatel tööle panna. Samuti vihastub Eesner, et Sirgaste eravilja on kolhoosi
peres veel neli venda ja õde. Ja kuna nende isa ehk siis minu vanaisa suri 1949. aastal, kui mu isa oli 7-aastane, siis tuli lastel ema aidata ja tööd teha. TÖÖ ongi üks märksõna, mis mulle seoses isaga meenub. Vaatamata majanduslikule kitsikusele suutis vanaema Marie minu isa ja ka tema õde Hillet ülikoolis (tollases Eesti Põllumajanduse Akadeemias) koolitada. Tänu sealt saadud agronoomiharidusele oli isa alguses kolhoosis agronoom, siis peaagronoom ja lõpuks kolhoosiesimees. 1990. aastal valiti ta ENSV Ülemnõukogusse, mis taastas Eesti Vabariigi iseseisvuse. Ta oli selle üle väga uhke, et ta oli selle ajaloolise sündmuse juures. Ent see, mis järgnes, tegi talle minu arust suurt meelehärmi. Isa oli läbi ja lõhki maamees, maaelu areng oli tema jaoks väga tähtis. Ta oli kolhoosis erinevatel ametitel töötades püüdnud elu maal edendada nii palju kui see tol ajal võimalik oli. Eesti Vabariigi taastamine aga tõi kaasa kolhooside kadumise ja
1908 Järva- ja Virumaalt tulnute poolt. Peale Vambola on Siberis teisigi rahvusromantilistest meeleoludest inspireeritud külanimesid (Linda, Koidula). Vambolas peeti 1923. aastal ka Mariinski eestlaste laulupidu. Naabruses asunud Vabaküla (rahvasuus Vabaduseküla, Morando) on kaardilt kadunud, sealsed elanikud suuresti Vambolasse ümber asunud. Pärast sõja lõppu siirduti Vambolast massiliselt Eestimaale, tööjõulisi elanikke jäi väheseks. Nii käis eestlasest kolhoosiesimees aastatel 1971-1972 Tsuvassias, agiteerides sealseid elanikke Siberisse ümber asuma. See nõrgendas omakorda Vambola eestlust. Umbes 360 elaniku hulgas on praegu eestlasi vaid viiendik. 16 A.Nigol 1918, 49 2. Eesti kultuur Nende eesti asunduste hulgas, mis aegade jooksul tekkisid väljaspool eesti rahva ajaloolist levikuala, on eriline koht Vene aladel asunud või praegugi seal asuvatel eesti asundustel
Ta on ka isaks saanud, ent armastust oma naise vastu pole ikka tekkinud. Kui noored kohtuvd rebitakse kõik vanad haavad lahti. kraavi jõest oma kislakki kaevama ilma Güzei kislaki abita (seda vaadet esindas onu Näriman, kelle ja kelle naise juures Nurejja pärast Gjünei kislakki saabumist elas). Hiljem saavutas siiski võidu vaade güzeilaste algatust toetada: arvati, et see, kes teisele vett ei anna, pole nõukogude inimene. (seda vaadet esindas Gjünei kislaki kolhoosiesimees Almurad). Mõlemad kislakid hakkasid ühiselt kraavi kaevama ning väärt algatust toetas ekskavaatori laenamisega ka rajoonivalitsus. Kraavikaevajate hinge kosutasid aga Nurijjä isetegevusringi etendused. Anar Rzajev (1938) On sündinud 1938 Bakuus kirjanduslikus perekonnas, tema isa on tuntud luuletaja Rässul Rýza (1910-81 POLE W) ja tema ema poetess N. Rafibäjli (1913-1981). 1960 lõpetas Anar Aserbaidzaani
annaabi.ee 
