nt. aedmaasikas, pirnipuu 58. Polüploidide indutseerimine: *uute vormide saamine * muuta kaughübriidid fertiilsexmood.seemneid, vilju *saada seemnetute viljadega taimi(banaan) *saada gigantsete mõõtmetega taimi *stimuleerida täidisõieliste vormide teket *pikendada õitsemisperioodi pikkust *suurendada biokeemilist aktiivsust(suhkrupeet) Polüploidsuse tõstmise viisid: *termiline töötlemine e. kuumutamine meioosi ajal *pea mahalõikamine e. dekapitatsioonimeetod *töötlemine kolhitsiiniga(lõhub kääviniite, krom arv 2kordistub) *keemiline töötlemine Endopolüploidid- kindel kromosoomide arv. Kromosoomide arv võib tõusta endomitoosi teel. 59. Aneuploidide tähtsus geneetilistes uuringutes - Aneuploidsust põhjustavad homoloogiliste kromosoomide või tütarkromatiidide lahknemise häired meioosis või (harvem) mitoosis. Aneuploidsus võib esineda igasuguse ploidsusastme korral; selle eristamiseks lisatakse vastava
nt. aedmaasikas, pirnipuu 58. Polüploidide indutseerimine: *uute vormide saamine * muuta kaughübriidid fertiilsexmood.seemneid, vilju *saada seemnetute viljadega taimi(banaan) *saada gigantsete mõõtmetega taimi *stimuleerida täidisõieliste vormide teket *pikendada õitsemisperioodi pikkust *suurendada biokeemilist aktiivsust(suhkrupeet) Polüploidsuse tõstmise viisid: *termiline töötlemine e. kuumutamine meioosi ajal *pea mahalõikamine e. dekapitatsioonimeetod *töötlemine kolhitsiiniga(lõhub kääviniite, krom arv 2kordistub) *keemiline töötlemine Endopolüploidid- kindel kromosoomide arv. Kromosoomide arv võib tõusta endomitoosi teel. 59. Aneuploidide tähtsus geneetilistes uuringutes - Aneuploidsust põhjustavad homoloogiliste kromosoomide või tütarkromatiidide lahknemise häired meioosis või (harvem) mitoosis. Aneuploidsus võib esineda igasuguse ploidsusastme korral; selle eristamiseks
◦ 2 diploidset gameeti ühinevad ◦ haploidne ja diploidne gameet ühinevad ◦ Kaer, kohvipuu, õunapuu, banaan, suhkruroog, tšilli Allopolüploidsus – kahe diploidse liigi hübriidi kromosoomide mitmekordistumine ◦ Liik X(A,A) ja liik Y(B,B) annavad F1 põlvkonnas järglased (A,A,B,B) ◦ Oluline roll uute liikide tekkimisel Polüploidsetel isenditel sageli suuremad lehed, õied või viljad. Polüploidsus esineb looduslikult, kuid saab esile kutsuda kolhitsiiniga. Haplpoidsete ja triploidsete taimede viljad on tavaliselt steriilsed (seemnetud). Steriilsed taimed Hübriidide loomisel võivad tekkida steriilsed järglased (vanemate kromosoomide arv on erinev), selle ületamiseks kahekordistatakse kromosoomistik ning järglased muutuvad viljakaks. Steriilsust võib sihilikult esile kutsuda populatsiooni kontrollimiseks vältimaks invasiivsuse teket. ◦ Ristatakse diploidne ja tetraploidne isend
kromosoomid ei lahkne ning moodustuvad diploidsed gameedid. Katsed luua uusi polüploide laboritingimustes 1920-ndatel aastatel üritas vene teadlane Karpechenko luua redise ja kapsa hübriidi. Tal õnnestuski saada viljakad hübriidid, kuid kahjuks realiseerus erinevalt oodatule (taimedel on redise juur ja kapsa lehed) hoopis vastupidine variant, mis oli täiesti söödamatu. Katseliselt indutseeritakse polüploidide teket sageli mitoosikäävi mürkidega, näiteks kolhitsiiniga. 26 Koe-spetsiifiline polüploidsus ja polüteenia Mõnede organismide puhul muutuvad mõned koed arengu käigus polüploidseteks, kusjuures ülejäänud jäävad diploidseteks. Polüploidsus kujuneb vastuseks vajadusele suurendada geenikoopia arvu raku kohta. Vastavat protsessi
meiootilises jagunemises kromosoomid ei lahkne ning moodustuvad diploidsed gameedid. Katsed luua uusi polüploide laboritingimustes 1920-ndatel aastatel üritas vene teadlane Karpechenko luua redise ja kapsa hübriidi. Tal õnnestuski saada viljakad hübriidid, kuid kahjuks realiseerus erinevalt oodatule (taimedel on redise juur ja kapsa lehed) hoopis vastupidine variant, mis oli täiesti söödamatu. Katseliselt indutseeritakse polüploidide teket sageli mitoosikäävi mürkidega, näiteks kolhitsiiniga. Koe-spetsiifiline polüploidsus ja polüteenia Mõnede organismide puhul muutuvad mõned koed arengu käigus polüploidseteks, kusjuures ülejäänud jäävad diploidseteks. Polüploidsus kujuneb vastuseks vajadusele suurendada geenikoopia arvu raku kohta. Vastavat protsessi nimetatakse endomitoosiks, sest see sisaldab rakusisest kromosoomide duplitseerumist ja tütarkromatiidide lahknemist, kuid ei toimu raku pooldumist. Inimesel leidub endomitoosi teel moodustunud
meiootilises jagunemises kromosoomid ei lahkne ning moodustuvad diploidsed gameedid. Katsed luua uusi polüploide laboritingimustes 1920-ndatel aastatel üritas vene teadlane Karpechenko luua redise ja kapsa hübriidi. Tal õnnestuski saada viljakad hübriidid, kuid kahjuks realiseerus erinevalt oodatule (taimedel on redise juur ja kapsa lehed) hoopis vastupidine variant, mis oli täiesti söödamatu. Katseliselt indutseeritakse polüploidide teket sageli mitoosikäävi mürkidega, näiteks kolhitsiiniga. Koe-spetsiifiline polüploidsus ja polüteenia Mõnede organismide puhul muutuvad mõned koed arengu käigus polüploidseteks, kusjuures ülejäänud jäävad diploidseteks. Polüploidsus kujuneb vastuseks vajadusele suurendada geenikoopia arvu raku kohta. Vastavat protsessi nimetatakse endomitoosiks, sest see sisaldab rakusisest kromosoomide duplitseerumist ja tütarkromatiidide lahknemist, kuid ei toimu raku pooldumist. Inimesel leidub endomitoosi teel moodustunud
a. koguni niisugused tunnused, nagu röövikuperioodi ajaline kestvus. Taimede puhul võib sümpatrilise liigitekke erilisteks moodusteks olla ka "puhtgeneetilised" mehhanismid - hübridisatsioon ja polüploidia. Liikidevahelised hübriidid on tüüpiliselt steriilsd, kuid steriilsuse sab ületada polüploisusega. See mehhanism esineb väikse, kuid märgatava sagedusega looduses ja on teisalt üpris tüüpiline sordiaretuse teatud meetodite juures, kus polüploidsust indutseeritakse kolhitsiiniga. Liigitekkele võib arvatavasti viia ka kromosoomide muutus. Siin pole aga kerge eristada tagajärge põhjusest. Inimene on väga lähedane simpansile ja gorillale - inimesel on 48, neil inimahvidel 46 kromosoomi. Vahe on ilmne, tähtus pole selge. Liigitekkelisuse toormaterjaliks on liigisisene geneetiline varieeruvus. Kuid varieeruvus on pidevas tasalülitumises seal, kus puuduvad reprodultiivsed barjäärid. Geograafiline eraldatus on kõige enamlevinenud barjääriks
annaabi.ee 
