Seened Seenedsisaldavad mitmesuguseid aineid, nii vajalikke kui ka mittevajalikke. Seentes on näiteks inimesele asendamatud aminohapped. Valke on seentes vaid 2- 6 %. Valguvaesem osa on seene jalg ning mida vanemaks saab seen, seda vähem on temas valke. Valgurikkamad on puravikud, shampinjonid, sirmikud ja mürklid. Rasvu on seentes väga vähe- 0,2- 0,7 % . " Rasvasemad" seened on puravikud, kuuseriisikad ja külmaseened. Seened on kolesteroolivabad! Süsivesikuid on seentes vaid 1-3 %. Tärklise asemel sisaldavad nad glükogeeni, mis on paremini omastatav. Üht ainet on seenes palju - vett, tervelt 84- 93 %. Keetmisel kaotab seen ligi poole veest. Vitamiinidest on seentes B, A, D. Mineraalainetest on esindatud tsink, vask, mangaan, seleen, arseen. Lõhna ja iseloomuliku maitse annavad seentele aromaatsed ained terpeenid. Seentes on ka hulgaliselt aineid, mida inimese seedekulgla ensüümid ei suuda lagundada, näiteks kitiin
Suitsetamine suurendab ka rinnavähi riski. Arvestades, kui suure tähtsusega on eluviis vähktõve ennetamises, anname mõned soovitused vähi ennetuseks: o Ärge suitsetage. o Vähendage rasva hulka oma toidus. Tüüpilises Lääne dieedis saadakse rasva arvel üle 40% päevasest kalorsusest, see tuleks viia 25-30%-ni. Eelistage neid taimseid rasvu loomsetele, mis kujutavad vähem ohtu südame-veresoonkonna haiguste ja vähi tekkeks (kolesteroolivabad taimsed rasvmäärded, oliiviõli, rapsiõli). Sööge kala, kasulikud on selles sisalduvad omega-3 rasvhapped. o Tarbige minimaalselt soolatud, marineeritud ja suitsutatud toite. o Järgige tasakaalustatud ja täisväärtusliku toitumise põhimõtteid. o Toidu töötlemisel eelistage hautamist, keetmist ja aurutamist praadimisele, ahjus ja grillis kõrvetamisele. o Suurendage kiudaineterikaste toitude osakaalu: täisteraleivad ja pudrud,
*Seisev kell näitab ööpäeva jooksul kaks korda õiget aega. *Auto, mis sõidab kiirusega 80km/h, kasutab poole kulutatud kütusest tuuletakistuse ületamiseks. *10% Star Trek fännidest vahetavad oma prillide klaasid iga 5 aasta tagant, isegi kui see pole vajalik. *Ühes aastas on ligikaudu 31,557,600 sekundit. *Murphy's Oil Seep on kemikaal, mida kõige sagedamini kasutatakse elevantide pesemisel. *Valge Maja telefoninumber on 2024561414. *Pähklid on kolesteroolivabad. *Inimese aju lõpetab kasvamise, kui on saavutanud elueaks 18 aastat. *Kass ei näe otse oma nina alla. *Hambahari leiutati Hiinas juba 1498. *Hiinlased ehitasid patarei, mis seisis töökorras 400 aastat. *Iga päev hakkavad 3000 teismelist suitsetama. *Sekundis hävib inimkehas 15 miljonit vererakku. *Sherlock Holmes ei öelnud kunagi "Elementaarne, mu kallis Watson". *Bändis ZZTop on ainult üks liige, kellel pole habet. Kuid tema perekonnanimi on Beard (ingl.k "habe").
11 ainult peatada, vaid ka provotseerida vähirakke, peale selle suureneb sojat tarbides oht kahjustada kilpnääret, hirmutatakse, et soja võib kiirendada ajurakkude vananemist. Sojatoodete kasulikkus on suur ja silmnähtav, kuid süüa tuleb sojat mõõdukalt. Soja soodustab aktiivset ja pikaealist elu ning kaitseb meid paljude haiguste eest. Soja alandab vere kolesteroolitaset. Kuna sojatooted on kolesteroolivabad, siis langeb kolesteroolitase veres. Soja valgu biokeemiliselt aktiivsed ühendid on võimelised alandama üldkolesterooli ja madala tihedusega lipoproteiinide taset, mis on kahjulikeks tegijateks üldkolesterooli moodustumisel. Sojas sisalduvad kiud- ja bioloogiliselt aktiivsed ained soodustavad kolesterooli sidumist ning väljutamist organismist. Soja on positiivse mõjuga südamele ja veresoontele. Sojatooted aitavad
· Valmista liha keedetuna (eemalda puljongil pealt või muude lisandite arvel. rasv), praevardas, fooliumis või teflonpannil küp- · Leivale määrimiseks võib või asendada või ja tai- setatuna. meõli seguga või pehmete margariinidega, mis on · Söö sagedamini kala (vähemalt 3 korda nädalas), kolesteroolivabad ja väiksema rasvasisaldusega, eelistatult mitte rasvas praetuna. parem on asendada määrded hoopis salatilehega. · Ära söö üle 2 munakollase nädalas. Või peaks olema enne leivale määrimist pehme ja · Toitu valmistades eelista oliivi- või rapsiõli. Tai- soojas hoitud, siis kulub seda vähem.
Margariin kujutab endast jahutatud ja mehhaaniliselt töödeldud vee ja rasva emulsiooni. Margariin sisaldab 20...80% rasva (rafineeritud ja desodoreeritud taimeõlid, tahked taimsed rasvad, mõnedel liikidel ka või ja loomsed rasvad) ning vastavalt 78...18% vett. Lisatakse emulgaatoreid, soola (maksimaalselt 1,5%), aroomi- ja värvaineid, A- ja D-vitamiine (E-vitamiin ja karotiin satuvad margariini tooraine kaudu), sidrunhapet (happesuse regulaator), mõnedel liikidel konserveerimisaineid jt. Kolesteroolivabad on margariinid, mis ei sisalda loomseid rasvu, nende hulgas võid. Laktoosivabad margariinid ei sisalda piimasaadusi. Liigid. Margariine võib liigitada rasvasisalduse alusel 80%-lise rasvasisaldusega (täismargariinid), 70%-lised, 60%-lised (vähendatud rasvasisaldusega), 50%-lised (lahjad), 40%-lised (poolmargariinid, minariinid või halvariinid), 20...40%-lised (veerandmargariinid, määrded ehk võided). Olenevalt piimarasva sisaldusest liigitatakse: sisaldavad piimarasva 10...15% ning
annaabi.ee 
