Seljalailihas: B ette/kukla taha tõmbed rippes, F bloki pealt ette7kukla taha kitsalt, laialt istudes Õlalihas: B kangi/käsikutega surumine laia haardega, F käsikutega lendamise erinevad variandid (püsti, kaldus) Esireielihas: B kükid, F pendelmasinal Tagareis: B jõutõmme sirgete jalgadega, F masinal kõhuli sääre üles tõstmine 11) Kirjeldage lühidalt üks mikrotsükkel. - 2 nädalat koleerikul, 1 nädal flegmaatikul raskemat trenni; 1 nädal nii koleerikul kui ka flegmaatikul rahulikumat trenni (seda juhul, kui treenitakse korrapäraselt 3x nädalas) 12) Keskmine ööpäevane energiavajadus spordikaugel mehel ja naisel? - 3000 kcal mehel, 2500 kcal naisel 13) Millal kasutatakse baas- ja millal formeeruvaid harjutusi? - Baasharjutusi lihaste kasvatamisel, formeeruvaid lihaste viimistlemisel 14) Nimetage kolm antagonistlikku lihasgruppi.
ja samal viisil kui teine. Empaatial põhineb kunsti psühholoogiline mõju: vaataja, lugeja hakkab läbi elama samu tundmusi nagu raamatu, etenduse või filimi kangelane. Suhtlemisraskused. Inimese suhtlemisoskus on mingil määral sünnipärane, kuid kaugeltki mitte täielikult. Siin on paljugi, mida võib õppida ja omandada elu jooksul. On selge, et mitte kõik temperamenditüübid ei suhtle ühesuguse edukusega. Koleerikul raskendab suhtlemist tema ägedus, flegmaatikul loidus ja melanhoolikul kartlikkus. Temperamenditüüp on aga sünnipärane ja tema põhiolemust me muuta ei saa. Aga kui inimene teab ise oma nõrku kohti, siis võib ta neid asendada oma temperamenditüübi tugeva joonega, mis on suhtlemisel kasuks. Koleerikul on selliseks jooneks energilisus, flegmaatikul ustavus, melanhoolikul tähelepanelikkus ja tundlikkus. Sageli takistavad suhtlemistinimeste eelarvamused
Ta on vähese töövõimega, ei taha endale võtta ülesandeid, kardab,et ei saa nendega hakkama. Ta on kartlik ning vähimgi raskus sunnib teda tegevusest loobuma. Ta on mõnevõrra endassesulgunud, väheseltsiv, taktitundeline. Ta suudab väga hästi tabada ja mõista üksikasju inimeste käitumises, suhtlemises, ümbritsevas elus, samuti kunstis, kirjanduses ja muusikas. Kuid siiski võib eri tüüpi inimestel eri olukordades tekkida ühed ja samad seisundid. Näiteks: koleerikul tekib iga kord vihapuhang, kui talle tehakse terav märkus, eriti kui see puudutab tema enesearmastust. Flegmaatik aga võtab ühekordse märkuse rahulikult vastu. Kui see aga (kas või naljana tema aadressil) pidevalt kordub, saabub lõpuks hetk, mil see kutsub esile niisama tugeva vihapuhangu kui koleerikul. Sedasama võib öelda masenduse ja ebakindluse kohta. Koleerikul tekib see tugeva üleväsimuse korral, kui ta oma jõuvarusid üleliia kulutab, s o pärast kauakestvat
tegevuse läbi ja hindab korrapära. Ekstravert on keskendunud rohkem välismaailmale. On heade suhtlemisoskustega ja seltsiv, mistõttu on tal rohkem sõpru, kellele räägib enda mõtetest ja tunnetest. Teine paar isiksust määravad tegurid on emotsionaalne stabiilsus ja neurootilisus. Emotsionaalselt stabiilsed on muretud, kindlad ja usaldusväärsed ning nende tunded on püsivad. Neurootilised inimesed on aga tundlikud, rahutud ning kartlikud. Seetõttu ilmnevad näiteks koleerikul, kel on kõrge nii neurootilisuse kui ka ekstravertsuse näitaja, tujumuutused tugevalt negatiivsetest kuni tugevalt positiivseteni. Vastupidiselt on flegmaatik rahulik, mõtlik, tasakaalukas. Kuigi isiksuse põhijooneks on pärilikkus, on suur roll ka keskkonna pideval mõjul. Siia võib näiteks tuua selle kui ühe müügiagentide koolituse käigus nende ekstravertsuse tase tõusis, sest õppus nõudis palju suhtlemist. Introverdi võib sotsiaalseid kontake nõudev ja
näoilme järgi, kas räägitu jõuab pärale või mitte. Kanti häirisid igasugused lüngad, olgu siis nööbi- või hammastereas. Teda ärritas inimene, kellel mõni hammas puudus. Ükskord esines ta halvemini kui tavaliselt ning tunnistas pärast, et keskendumist olevat seganud otse tema ees istunud tudeng, kelle kuuel puudunud üks nööp. Kanti enesevalitsemisvõime ei olnud loomupärane, vaid pigem treenitud. Iseloomult pidas ta end melanhoolikuks. Sõpru oli tal vähe. Ta arvas, et koleerikul ei saagi sõpru olla, sangviiniku jaoks on kõik sõbrad, kuid see tähendab, et õiget sõpra polegi, melanhoolikul on sõpru vähe, aga see-eest on nad head sõbrad. Naised ei mänginud Kanti elus suurt rolli. Ta jäi vallaliseks Kanti tööpäev algas kell 5 hommikul. Siis valmistus ta loenguteks, mis algasid tavaliselt kell7. Lõunasöök oli Kanti jaoks ainus söögikord ning see kestis kella ühest nelja-viieni. Kanti tunnetusteooria
annaabi.ee 
