Tollel ajal oli 2 suuremat parteid: GIBELLIINID ja GVELFID. Gibelliinid pooldasid keisrit, Gvelfid paavsti. Dante kuulus gvelfide poole. Firenzes suutsid gvelfid gibelliinid välja tõrjuda, aga peagi läksid gvelfid omavahel tülli (erinevad arusaamised). Jagunesid mustad kes eelistasid paavsti ja valged kes eelistasid keisrit. Dante, kes kuulus valgete hulka osales aktiivselt linna juhtimises, kuulus linnanõukokku, oli koleegiumi liige. Ühel hetkel mustad gvelvid otsustasid võimu enda kätte võtta. Dantet süüdistati altkäemaksu võtmist pagendusse(1302). Rohkem ta Firenzese tagasi ei saand pöörduda. Ravennase saadeti. 13. saj toimus trubaduuride juhtimisel mingi luulevärk ja kujunes välja uus luule stiil: Uus mahe stiil. Mille keskne kuju on Madonna. Puhtas käsitluses, platoonilises stiilis, kus inimene muutub puhtamaks õilsamaks. Dante saanud sellest inspiratsiooni ja lõi oma luulekogu""- mis on väga
Jesuiidid kerjusmungaordu. Loodi 16.sajandil, reformatsiooni tagajärljel. Viisid läbi vastureformatsiooni, kerjusmungaordu kaudu. Liikusid ringi ja õpetasid rahvast. Jõudsid Tartusse, kuna Poola oli rangelt katoliiklik riik. Jesuiidid jõudsid Poola aladele Tartusse, et tugevdada siinset katoliku usku. Nende tegevus Tartus ja L-eestis olulise tähtsusega. Hariduses- koleegiumi loomine, haridus talupoegadele. Kerjusmungaordude põhimõte oli rahvakeele oskamine, püüdsid inimestele tuua usku lähemale , liikusid ringi ja õpetasid ka talupoegi lugema. 16saj lõpp ja 17 saj lõuna-eestis suurem lugemisoskus tänu neile. Eestlaste hulgas üpris populaarsed. Poola aga ei suutnud oma võimu ajal teostada vastureformatsiooni(taastada katoliku kirikut), sest sellele astusid vastu aadlikud. Nad olid Poola
Mis omakorda jagunenis starostkondateks. Kohaliku aadli esindus organiks jäi maapäev. Aadlikud säilitasid oma privileegi. Maavaldused jäid alles. Lutheri usk säilis. Ameti kohad jäid aadlikele. Talupoegade pärisorjus kinnitati. Mõisnike hulgas suurenes poola ja leedu feodaalide osa. 1584 anti valgale linna õigused , pärnu muutus ühtseks ja tähtsaks sadama linnaks. Katoliiklik poola hakkas vastu reformatsiooni tegema. Hakkas tartus tegutsema jasuiitide ordu. Rajasid jusiitide koleegiumi ja selle juurde ladinakeelse gümn. Lisaks asutati tõlkide seminaar. Jesuiitide tegevus ja katoliku aeg lõppes 1625a. Nim eesti hertsogkonaks kohalike aadlite suur mõju säilis. Kuningat asendas tlnas kubernäär. Keda aitasid nõunikud. Maa jagati 7 linnuse lääniks. Tln paide rakvere lihula haapsalu koluvere narva. Riigi maale asutati riigi mõisid kus valitsesid hoogtit. Kindlustati rootsi alal kindlad maskud ja koormisi vähendati. Eram mõisates jäi mõisniku võimu piirid suureks,
tuntud kui II Messeenia sõda ja sellega seostus spartalaste rahvuspoeet Tyetaios, tegi lahingulaule., on ajaloolise tõendusmaterjalina väga olulised, kutsub võitlema külg küljes ja kilp kilpis, hopliidi faalanks. Geruusia liikmeks sai üle 60 aastased mehed, pidid olema väärikad ja pidid pärinema ikka aristokraatide perekonnast, gerondid olid eluaegsed. Ephores- pealt vaataja , alguses oli funktsioon kuningate jälgimine, aga kes nö , klassikalisel perioodil moodustas tähtsa koleegiumi ja oli siukalt tähtis, koos kuningatega korraldasid sparta riigi asju, neid valiti kõiki spartiaatide hulgast, ka sinna olid pääsenud lihtsaid spartiaate. Kasvatussüsteem mis pidi tagama, et spartiaadid oleks võimekad, esimesed 7 aastat elasid kodus, pärast seda koguti kokku vanuse gruppidesse salkadesse ja siis hakkasid elama poistekorraldaja käe all paidonomos.Igal salgal oli oma juht kõige tublim, äge konkurents, küllalt mängis rolli ka mis perekonnast poiss pärit oli
annaabi.ee 
