All vaenlaste talla plahvatab paas Ja viha salvab ta kanda. Mu mõte läbistab pilkase öö, Kuulen sammusid koiduhooste. Üle vaenlase peade kokku lööb Rahva põleva viha rooste. Kas tunnete, kuidas võpatab maa Iga vaenlase jalaastet? Veel võitlusse kord! Ju küllalt saab, Oo Eestimaa verikastest. 2. Esmamulje luulekogust on nukker. Olen ise kuulnud oma esivanemate lugusid sõjaajast ja selle koledusest. Lugedes kangastusid ka pildid silme ees, lugudest mida kuulnud olen. Kurb lugeda ahastusest ja surmast luule ridadesse panduna. Selline hingestatus ja lein, samas ka väike lootuse kübe hinges, et kord see kõik lõpeb. 3. Luulekogus on üks pühendusluuletus noortele langenud sõduritele. Neid ülistav ja sangariks tegev luuletus. Tänu selle eest, et nad surid kodumaa eest võideldes. 4. Tegemist ei ole autori enda teosega, vaid on kokku pandud luuleliidu poolt
ning lülitab end täiesti välja. Popi on väga truu ning ustav koer. Ka tema hoolib Isandast väga. Ta lakub ta käsi, kui Isandal on silmis kurbus ning surub oma pea tema lähedale, et teda lohutada. Popi on ka väga kartlik, kui Isandat läheduses ei ole. Kui Huhuu oma puurist välja sai, peitis Popi end madala kirstu alla, mis tema karvkattele ja liigestele liiga tegi. ,,Tema väikesed ajud olid segi minemas. Mingi uni, mingi jamps toimus ta ümber, tema aga lömitas kirstu all, koledusest värisedes". Huhuu on üsna taltsutamatu iseloomuga. Talle meeldib olla tähtis, magada Isanda baldahhiinvoodis ning juua ja süüa kõike paremat, mis ette satub. ,,Purpurist baldahhiini all Isanda voodil istus Huhuu, Isanda öökuub seljas ja öömüts peas, kuue kaelus üle kõrvade tõmmatud, ning magas." Tema lõppematu alkoholilembus saab ka lõpus nii Popile kui temale endale saatuslikuks. Isand ning Huhuu on pigem lamedad tegelased ning Popi on sügav tegelane. Tema maailmavaateid
abil oma maailmapilti ja mõistmist laiendataks. Kolmas ning ehk kõige universaalsem on kunst, millest saavad aru nii lapsed kui ka täiskasvanud, erinevalt loomulikult. Sellisteks teosteks on M. Maeterlincki ,,Sinilind" ja A. de Saint-Exupéry ,,Väike prints". Tihti tundub mulle, et kirjanikud kirjutavad just sellest, millest neil on vaid enda tarbeks vaja kirjutada. Nagu oleks E. M. Remarque tahtnud ,,Läänerindel muutusteta" abil vabaneda endas tormitsevast valust ja koledusest või K. Ristikivi leida ,,Põlevas lipus" õiglust ja tõde ning O. Wilde kaotada ,,Dorian Gray portree" abil hirmu enda kunstist. Kõik see võib juhtuda ka lugejaga. Ja see on kunst missugune! Arvan, et on aeg muuta rakurssi. Kui elu mõjutab kunsti, siis kas ja kuidas mõjutab kunst maailma, milles elame? Peale eespool kirjeldatud mõju teadlikule kunsti tarbijale usun, et kunsti mõju laieneb ka alateadvusele, seda eriti noorte inimeste puhul, kes on mitmetest
paremaga. Ja kui tal ongi raske periood, siis ammutab ta elurõõmu joonistamisest. Pärast esimese kriipsu tõmbamist hajuvat kurbus ja muremõtted justkui nõiaväel. Kunstnikuga kohtunud ajakirjanikul on aga raske seda sarmikat prouat vaadates uskuda, et ta üldse kunagi masenduses on olnud. Nii palju sooja energiat kiirgab temast. Kõige rohkem muretseb aga Ilon Wikland tänaste laste pärast, kes näevad teleekraanilt pea iga päev vägivalda. Ta soovitab lapsed sellest koledusest võimaluse korral eemaldada. Lugege muinasjutte! Wiklandi arvates peaksid täiskasvanud inimesed aeg ajalt muinasjutte lugema, sest muinasjutud on õpetlik lugemisvara kõigile. Rootsis ilmus hiljuti tema illustreeritud Selma Lagerlöfi ,,Püha öö". Idee seda joonistada tekkis, kui ta kuulas raamatut sisseloetuna lindilt. Nüüd on see imeilus, arvutute õrnade ja hõljuvate inglitega töö juba valminud. Raamat ise
· Vangilaulud, enamasti on nad mina vormis ja vang jutustab oma raiskuläinud elust. · Töölislaulud, laulavad kõrgemate ülemuste kukutamisest. Näiteks: Ja keiser riideid kannab, kel servad punased, see neile julgust annab, kel käed on verised. · Sõjalaulud, on enamasti seotud kindlate sõdade ja lahingutega. See jutustab sõja koledusest. · Armastuslaulud, räägivad enamasti õnnetust armastusest. · Ringmängu laulud, need muutusid populaarseks 20.saj.alguses. Näiteks: Mäe otsas kaljulossis... jt. Lühivormid Kõnekäänud Kõnekäänd on rahvapärane väljend, mis annab lühidalt, piltlikult, poeetilises vormis mingi olukorra, nähtuse, eseme või omaduse iseloomustuse. See on vormilt
· Sagedane tegelaskuju on väikekodanlane, kes on egoistlik mats, piiratud silmaringiga jne o Inimväärikuse täielik puudumine o Lakeilik lömitamine (tallalakkuja) o Pole vaid ohver, vaid kannab vastutust oma tegude eest · Novellid: o Novellett (väike novell) ,,Paks ja peenike" Kahe koolivenna kohtumine, mis muutub piinlikuks farsiks (fars pilkav naljalugu) o ,,Palat nr 6" Elu koledusest möödavaatamine tähendab nendega leppimist, aga leppimine tähendab kurjusele kaasaaitamist o ,,Inimene vutlaris" Piiratud maailmavaatega väikekodanikest o ,,Daam koerakesega" Elu on võimalik paremaks muuta raskusi ületades · Näidendid: o ,,Kajakas" Suhteliselt sündmusevaene. Räägib hingedraamadest ja tegelaste vahetest suhetest. o ,,Onu Vanja" Irooniline
eneseteostuse väljenduseks. Ning on ka leitud et kognitiivsete vajaduste pärssimisel on ka tõelisi psühhopatoloogilisi tagajärgi, nt tüdimus, elunautimise kadumine, endale mittemeeldimine, hügieeni hoolduse langus jne. Selle vastu aitab kognitiivne teraapia ning õpingute jätkamine või intellektuaalselt nõudlikuma töökoha leidmine. Esteetilised vajadused: Mõnede indiviidide puhul on esteetiline vajadus lausa basaalne - jäävad koledusest haigeks ning paranevad tänu ilusale ümbrusele. Sellised inimesed on aktiivsed himustajad ja nende himusid saab rahuldada ainult ilu. Põhivajaduste tunnused. Erandid vajaduste hierarhias: 1. On inimesi, kellele on eneseaustus tähtsam kui armastus - otsitakse pigem seda ning võimu kui armastust või siis hoopis otsitakse armastust just eneseaustuse enda pärast. 2. On sünnipäraselt loovaid inimesi, kelle puhul loomise tung näib
lävele. Läbi kirju akna imbus kitsas joon tumepunast ja tumevioletset ehapuna. Purpurist baldahhiini all Isanda voodil istus Huhuu, Isanda öökuub seljas ja öömüts peas, kuue kaelus üle kõrvade tõmmatud, ning magas. Popi vaatas teda mõne silmapilgu liikumata, koon voodi poole tõstetud. Siis taganes ta tasakesi jälle kirstu alla ja roomas värisedes kaugemasse nurka. Tema väikesed ajud olid segi minemas. Mingi uni, mingi jamps toimus ta ümber, tema aga lömitas kirstu all, koledusest värisedes. Mis oli juhtunud? Ta ei teadnud seda isegi. Kuid midagi õudset, midagi arusaamatut oli liikvel. Kunas ja kuidas oli see juhtunud? Popi katsus meelde tuletada: Isand oli kodunt ära läinud, ta oli istunud ja Isandat oodanud. Siis läks päike ära, tuul tõusis, tuba oli kollane, Huhuu hüppas puuris --. Kuid mis oli siis sündinud? Mis oli sündinud kollases hämaruses? Kes oli rullinud purpurset vaipa, kes veeretanud kõrvitsat põrandal ? Kus oli Huhuu
Läbi kirju akna imbus kitsas joon tumepunast ja tumevioletset ehapuna. Purpurist baldahhiini all Isanda voodil istus Huhuu, Isanda öökuub seljas ja öömüts peas, kuue kaelus üle kõrvade tõmmatud, ning magas. Popi vaatas teda mõne silmapilgu liikumata, koon voodi poole tõstetud. Siis taganes ta tasakesi jälle kirstu alla ja roomas värisedes kaugemasse nurka. Tema väikesed ajud olid segi minemas. Mingi uni, mingi jamps toimus ta ümber, tema aga lömitas kirstu all, koledusest värisedes. Mis oli juhtunud? Ta ei teadnud seda isegi. Kuid midagi õudset, midagi arusaamatut oli liikvel. Kunas ja kuidas oli see juhtunud? Popi katsus meelde tuletada: Isand oli kodunt ära läinud, ta oli istunud ja Isandat oodanud. Siis läks päike ära, tuul tõusis, tuba oli kollane, Huhuu hüppas puuris —. Kuid mis oli siis sündinud? Mis oli sündinud kollases hämaruses? Kes oli rullinud purpurset vaipa, kes veeretanud kõrvitsat põrandal? Kus oli Huhuu
annaabi.ee 
