peab olema piisav hoone 12 tunni(24) soojakadude kompenseerimiseks ja seda mõningase varuga, et temperatuuri kõikumine ei ületaks lubatud piiri. Kui ahi on jahtunud siis hoiab ruumi temperaturi langemast hoome konstruktsioonidesse salvestunud soojus. Lõõrid Lõõrid on ahju sisemuses olevad suitsukanalid, mis ühendavad kollet korstnaga. Lõõride seintesse salvestub soojus, mis jäi kolde seintesse salvestumatta. Lõõride ja koldeseinte osatähtsus kogu ahju soojasalvestuses sõltub ahju konstruktsioonist. Ahjude lõõristikku võetakse koldejärgse küttepinnana, mille suitsuteekond võib olla kuni meetri pikkune. Pikad lõõrid põhjustavad halba tõmmet ja suurt pigitumist Lõõride süsteemid Asendi ja gaaside suuna järgi liigitatakse lõõristikud järgmiselt: Jätkuv lõõristikud, ehk järjestikku ühendatud lõõrid Paralleel lõõristikud, ehk laskuvate lõõride süsteem
1 600÷6000 3174 25 Ülekuumendatud auru entalpia hüa2 kJ/kg B2.2 2500÷3600 3424.7 26 Küllastunud auru entatpia ht kJ/kg B2.2 2100÷3280 2587.4 27 Sissepritsitava vee entalpia htv kJ/kg B2.2 400÷1700 903.3 28 Festooni läbiv kiirguslik soojushulk Q kJ/kg B4.2 0÷500 194.8 29 Koldeseinte keskmine soojuserikoormus qe kW/ B3.2 50÷400 145.4 m2 30 Ülekuumendi esimese astme järel gaasi tüg1 °C 20÷1100 temperatuur ja entalpia hüg1 kJ/kg B1.2, tab. 2 600÷30000 31 Ülekuumendi teise astme järel gaasi tüg2 °C 20÷1100
Laskuvad torud on suurema läbimõõduga kui tõusutorud, aga neid on vähem. Loomuliku ringlusega katlas on aurustusküttepinna torud üleval ühendatud põhitrumliga, all alumiste kollektorite või alumise trumliga. Aurustusküttepinna torusid toidavad veega põhitrumli veeruumi ja alumisi kollektoreid ühendavad mittekuumutatavad laskuvtorud. Mitmekordse sundringlusega kateldes rakendatakse tavaliselt ühte suure läbimõõduga laskuvtoru. Kaasaegsetes kateldes kasutatakse koldeseinte täielikku ekraneerimist. Ringluse stabiilsuse suurendamiseks jagatakse ekraanpinnad mitmeks tsirkulatsioonikontuuriks ehk paneeliks, paneelide arv igal koldeseinal (1 ..5) ning neid toitvate laskuvtorude ristlõige määratakse kindlaks ringlusarvutusega. Laskuvtorude ristlõike pind on 20 30 % kontuuri ekraantorude ristlõike pinnast madalrõhu, 30 40 % keskrõhu ja 40 50 % kõrgrõhukateldes. Aurustusküttepinnas tekkivat aurukogust iseloomustab ringlusarv.
kuivamistsoon ja pürolüüsi tsooni ülemine osa (alguseosa) vajaliku soojuse põhiliselt leegi ja kuumade koldepindade kiirguse teel. Mida niiskemat kütust põletatakse, seda enam soojust vajatakse kütuse kuivatamiseks ja süttimistemperatuurini kuumutamiseks. Seega niiske kütuse põletamiseks ettenähtud koldes küttepinnad (st jahutatavad pinnad) puuduvad või on nende osatähtsus väike. Kuumade keraamiliste koldeseinte püsivalt kõrge temperatuur on vajalik selleks, et kuivamistsoon jääks soovitud piiridesse resti ülemisse otsa ning et kütus õigeaegselt süttiks. 47(113) Villu Vares Energia ja keskkond Joonis 5.47. Niiske biokütuse põlemistsoonid kaldrestil Kuiva kütuse põletamisel võib koldeseinte jahutamine vastupidiselt niiske kütuse põletamisele vajalikuks osutuda
Laskuvad torud on suurema läbimõõduga kui tõusutorud, aga neid on vähem. Loomuliku ringlusega katlas on aurustusküttepinna torud üleval ühendatud põhitrumliga, all alumiste kollektorite või alumise trumliga. Aurustusküttepinna torusid toidavad veega põhitrumli veeruumi ja alumisi kollektoreid ühendavad mittekuumutatavad laskuvtorud. Mitmekordse sundringlusega kateldes rakendatakse tavaliselt ühte suure läbimõõduga laskuvtoru. Kaasaegsetes kateldes kasutatakse koldeseinte täielikku ekraneerimist. Ringluse stabiilsuse suurendamiseks jagatakse ekraanpinnad mitmeks tsirkulatsioonikontuuriks ehk paneeliks, paneelide arv igal koldeseinal (1 ..5) ning neid toitvate laskuvtorude ristlõige määratakse kindlaks ringlusarvutusega. Laskuvtorude ristlõike pind on 20 30 % kontuuri ekraantorude ristlõike pinnast madalrõhu, 30 40 % keskrõhu ja 40 50 % kõrgrõhukateldes. Aurustusküttepinnas tekkivat aurukogust iseloomustab ringlusarv.
annaabi.ee 
