alkohol, rasvumine. Äge insult – infarkt 85% (aterotrombootiline, kardiogeensed, vaskuliidid), hemorraagia 15% (ajuhemorraagia, subarahnoidaalne hemorraagia). Intratserebraalne – peamine põhjus arteriaalne hüpertensioon; peavalu, oksendamine; teadvusehäire, koldenähud sõltuvalt lokalisatsioonist. Subarahnoidaalne – põhjused: 50-80% aneurüsmi ruptuur, arterivenoossed malformatsioonid, hemofiilia, antikoagulantravi, arterite amüloidoos. Peavalu, meningism, koldeleid (pareesid, tundlikkusehäired, kõnehäired), teadvusehäired. Ravi – oluline on kiire diagnoos; kiire hospitaliseerimine neurokirurgia osakonda (anglograafia), ravi (operatiivne – aneurüsmi klipseerimine, koilimine), lamamisrežiim, valuvaigistid, rahustid, enne klipseerimist vältida vererõhu äkilist tõusu – korduva ruptuuri oht Tekkepõhjus on eri insuldiliikidel erinev. Kõige sagedasem on ajuinfarkt, see tähendab olukorda, kus insuldi
Subarahnoidaalne ja intrattserebraalne hemorraagia. e ajuverevalandus. Ravi Hemorraagia e verevalandus: neuroloogias eristatakse peamiselt ajusisest ehk intratserebraalset ja ajukelmete alust (ämblikvõrkkelme alune) ehk subarahnoidaalset hemorraagiat. Intratserebraalse hemorraagia põhjused: peamine põhjus on arteriaalne hüpertensioon (arterite rõhk on liiga kõrge). Sel puhul ravi harva kirurgiline. Kliiniline pilt: peavalu, oksendamine, teadvusehäire, koldeleid sõltuvalt hemorraagia lokalisatsioonist. Subarahnoidaalse hemorraagia põhjused: 50-80% aneurüsmi ruptuur, arterivenoossed malformatsioonid (kasvaja, veresoone pusa), hemofiilia (pärilik veritsustõbi, kus veri ei hüübi korralikult), antikoagulantravi (vere vedeldamine), arterite amüloidoos (amüloid ehk valguline aine ladestub arterite seintele, amüloidoos on valguainevahetuse häire).
hirmutunde, psühhomotoorse rahutuse ning hallutsinatsioonidega. Mälu käepärasuse häired ja vanus Lihtsalt vana inimene Dementsuste diagnostika Anamnees o Lähedastelt Sümptomite kestvus Igapäevaelu tegevused Varasem anamnees Kognitiivne staatus Laske mind koju, “ma ei taha uuringuid” Neuroloogiline staatus o Kliiniline leid Neuroloogiline koldeleid Parkinsonistlik sündroom o Epilepsia Alzheimeri haigus – kõige tavalisem dementsus vanemas eas Juhtivalt mäluhäired Kliiniliselt dementsus Defitsiit vähemalt kahes funktsioonis Progresseeruv mälu ja teiste kognitiivsete funktsioonide häire Diagnoosi toetavad: o Kõnehäire o Apraksia - on võimetus eesmärgipärase tegevuse planeerimisel ja
suhteid. Kahjustus on tagasilangus võrreldes eelnevaga. Ei esine ainult deliiriumi ajal. Pole psühhiaatriline haigus. Üldiselt ei teki paari nädalaga. Ravitavad dementsused peapõrutus jms (mida noorem, seda kergem ka ravida). Dementsuse diagnostika: anamnees: lähedastelt (sümptomite kestvus, igapäevaelu tegevused, varasem anamnees); kognitiivne staatus; laske mind koju, ,,ma ei taha uuringuid"; neuroloogiline staatus: kliiniline leid (neuroloogiline koldeleid, parkinsonistlik sündroom), epilepsia. Mälu käepärasuse häired ja vanus. Lihtsalt vana inimene: normaalne vananemine -> asümptomaatilin Alzheimer -> subjektiivsed kognitiivsed kaebused. Alzheimeri haigus: juhtivalt mäluhäired. Kliiniliselt dementsus; defitsiit vähemalt kahes funktsioonis. Progresseeruv mälu ja teiste kognitiivsete funktsioonide häire. Diagnoosi toetavad: kõnehäire, apraksia, ahnoosia, pärilik anamnees, ADL muutused. MRT/KT ajuatroofia.
annaabi.ee 
