Tagastusvedru hoiab klotse vastu kolbe, mistõttu mitterakendatud seisus jääb klotside ja piduritrumli vahele vahe. Pidurdusjõu regulaator Reguleerib pidurdusjõudu esi ja tagarataste vahel, olenevalt kuidas auto on koormatud. peasilinder Kui vajutada pedaalile siis esimene silinder hakkab liikuma ja rõhk kerkib. Edasi vajutades tekib rõhk ka pidurivoolikutes. Esimene kolb tõukab teist kolbi, et tema pidurivoolikus tekiks ka rõhk. Kui kõik töötab ilusti siis mõlematel kolbidel tekib sama suur rõhk. Töösilinder Kui vajutada pedaalile, siis tekkinud surve tagajärjel õli rõhk surub piduri töösilindris olevaid kolbe väljapoole. Pidurivõimendi Pidurivõimendi eesmärk on vähendada pidurite töötamiseks vajalikku jõukulu piduripedaalile, teisisõnu vähendada juhi vaeva. Selleks kasutab pidurivõimendi lisaenergiat mootori sisselaskesüsteemi tekitava vaakumi näol. Pidurivõimendi koosneb korpusest, mille sees on diafragma. Korpus on vooliku kaudu
Kolb kaalub koos rõngastega ja kolvisõrmega 429 g. Kolvi hõlmad on kaetud hõõrdumist vähendava kattega ja kolvipõhjal on süvised, nii sisselaske kui ka väljalaske klappide jaoks. Kolvil on kõrgendus, ehk ala mis ulatub ülemises surnud seisus üle mootoriploki tasapinna, kuid süviste ja kõrgenduse mahud on võrdsed. Kuna on tegemist ujuvate kolvisõrmedega, on kasutusel traadist vedrurõngad, mis takistab kolvisõrme teljelist nihkumist. Visuaalsel vaatlusel puudusid kolbidel kahjustused. Kolvi hõlmadel puudusid kahjustused, mis viitaks ülekuumenemisele ning kolvi põhjadel puudusid kahjustused, mis viitaks varasematele mehaanilistele vigastustele. Kolvil on kolm rõngast, kaks kompressioonirõngast ja üks õlirõngas. Kolvi õlirõngaste soontel oli näha nõgitumist (Foto 3). Nõgi on mootoriõli ja mootorikütuse lagunemise ja polümeerumise saadus. Sellist nõe teket soodustab
Siiski tuleb õli säilitada õhutihedalt suletud nõus ja vältida kokkupuudet katalüsaatoritega ning temperatuuri tõusu. Suletud nõus säilib õli vähemalt 2 aastat. Termiliseks stabiilsuseks nimetatakse mootoriõli omaduste vastupidavust kõrgetel temperatuuridel moodustuvate sadestuste tekkele. Temperatuuri tõustes oksüdeerumine kiireneb. Mõned metallid ( näit. Cu ja tema sulamid) kiirendavad õli oksüdeerumist. Lakk tekib 150 ...300 oC juures, pruun; sadestub kolbidel ja kolvirõngastel. lamm mudataoline must pehme sade, mille moodustavad õli, tahm, oksüdatsioonisaadused, vesi, jahutusvedelik; sadestub mootori külmematel pindadel nagu karter, klapimehhanismid, õlikanalid. 8. Tuhasus 9. Lenduvus 10.Vahutavus 11. Ökoloogilised omadused Nafta töötlemisel saadavad õlid jagunevad: 1. Destillaatõlid 2. Jääkõlid 3. Rafineeritud õlid Need on baasõlid, mille põhikomponentideks on :
ristlõikega rõngas, mille silinderpinnad surutakse pingutatud kolviketaste kaudu silindrihülsi vastu. Kolvirõngaste või kolvi tihendusmanseti materjal peab vastama pumbatava keskkonna füüsikalis-keemilistele omadustele . Suures osas sõltub kolvi tihendi materjal pumbatava keskkonna temperatuurist ja rõhust . Viskoossete vedelike pumpamiseks kasutatakse sageli labürüntkolbe, milledel puuduvad kolvirõngad või tihendid. Sellistel kolbidel on kolvikehale treitud rida peeneid pilusid, mis üksteise järel moodustavad keskkonna paisumiskambrid . Kolvi survekäigu ajal satub vedelik töökambrist kolvi ja hülsi vahele asuvatesse piludesse, milles rõhk järk-järgult alaneb. Kui pilusid on palju, siis viimases pilus vedeliku rõhk on nulli lähedane või null ja kolvi ning hülsi vahelt pääseb läbi väga vähe keskkonda. Plunzer ehk varbkolvid võivad olla:
silinderpinnad surutakse pingutatud kolviketaste kaudu silindrihülsi vastu. Kolvirõngaste või kolvi tihendusmanseti materjal peab vastama pumbatava keskkonna füüsikalis-keemilistele omadustele. Suures osas sõltub kolvi tihendi materjal pumbatava keskkonna temperatuurist ja rõhust. Viskoossete vedelike pumpamiseks kasutatakse sageli labürüntkolbe, milledel puuduvad kolvirõngad või tihendid. Sellistel kolbidel on kolvikehale treitud rida peeneid pilusid, mis üksteise järel moodustavad keskkonna paisumiskambrid. Kolvi survekäigu ajal satub vedelik töökambrist kolvi ja hülsi vahele asuvatesse piludesse, milles rõhk järk-järgult alaneb. Kui pilusid on palju, siis viimases pilus vedeliku rõhk on nulli lähedane või null ja kolvi ning hülsi vahelt pääseb läbi väga vähe keskkonda. Plunzer ehk varbkolvid võivad olla:
ristlõikega rõngas, mille silinderpinnad surutakse pingutatud kolviketaste kaudu silindrihülsi vastu. Kolvirõngaste või kolvi tihendusmanseti materjal peab vastama pumbatava keskkonna füüsikalis-keemilistele omadustele . Suures osas sõltub kolvi tihendi materjal pumbatava keskkonna temperatuurist ja rõhust . Viskoossete vedelike pumpamiseks kasutatakse sageli labürüntkolbe, milledel puuduvad kolvirõngad või tihendid. Sellistel kolbidel on kolvikehale treitud rida peeneid pilusid, mis üksteise järel moodustavad keskkonna paisumiskambrid . Kolvi survekäigu ajal satub vedelik töökambrist kolvi ja hülsi vahele asuvatesse piludesse, milles rõhk järk- järgult alaneb. Kui pilusid on palju, siis viimases pilus vedeliku rõhk on nulli lähedane või null ja kolvi ning hülsi vahelt pääseb läbi väga vähe keskkonda. Plunzer ehk varbkolvid võivad olla:
annaabi.ee 
