organismini. Alates aastast 1852 omandas sõna ,,evolutsioon'' bioloogias täiesti uue tähenduse. Tuntud filosoof ja loodusteadlane Herbert Spencer nimetas evolutsiooni rasside ja liikide järkjärgulist muutumist põlvkondade jooksul. Spencer mõistis ka seda, et see pidev organismide muutumine toimib keskkonnatingimuste toimel. Spenceri evulutsioonikäsitlust iseloomustab tema tuntud väljendus: ,,Kas on olemas omandatud tunnuste pärilikkus või pole olemas evolutsiooni.'' Kolakowski, L. (2008). Mida küsivad meilt suured filosoofid. 5 3.Muutused evolutsioonis 3.1 Massilised väljasuremised Elu tekkimisest saadik on välja surnud 99 protsenti Maal elanud liikidest. Et ükski liik ei eksisteeri omaette, on iga väljasuremine mõjutanud allesjäänud eluvorme. Ühe liigi kadumine loob tihtipeale uusi võimalusi tema konkurentidele, suure hulga liikide väljasuremine aga võib
valikuid langetada. On ju lausa piibliski seda teemat hea ja kurja tundmise puu näol käsitletud. Ent sellegipoolest hea ja halva vahel laveerides on alati kardetud ja põlatud kõike võõrast ja teistsugust, olenemata sellest, kas tegu on negatiivse või positiivse nähtusega. Kitsarinnalisus on viinud meid ühiskonnani, kus kiusatakse inimesi taga nende seksuaalse orientatsiooni, usuliste tõekspidamiste ja nahavärvi tõttu. Poola filosoof Leszek Kolakowski on öelnud: ,,Sallimatuse potentsiaal on igaühes meis olemas, sest omaenda maailmapildi pealesurumise vajadus teistele on enamasti tugev; tahame, et kõik usuksid sedasama, mida meie, sest siis tunneme end turvaliselt ja ei pea kaaluma oma uskumusi või teistega vastanduma." Erinevus ei pruugi alati olla midagi, mida tuleks peljata või vihata. Vastupidi see muudabki elu mitmekesisemaks ja põnevamaks. Iseasi, kas näidatakse üles taluvust, sallivust või austust,
siis see on minu jaoks isegi veidike huvitav. Mulle meeldib, et tema tunnetusteooria on väga tihedalt seotud teaduste metodoloogiaga ja filosoofia tervikuna loodusteaduse vajadustega. Kasutatud kirjandus E. Saarinen ,,Filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini" I.Narski ,,Suuri mõtlejaid- Leibniz" J. Golovanov ,,Etüüde teadlastest" AjaO taskuteatmik ,,Filosoofia" H. Koppel ,,Etüüde kuulsatest matemaatikutest" L. Kolakowski ,,Horros metaphysicus" http://www.hot.ee/indrme/leibniz.htm http://www.annaabi.com http://et.wikipedia.org/wiki/Monadoloogia http://et.wikipedia.org/wiki/Gottfield_Wilhelm_Leibniz http://un2sg4.unige.ch/athena/leibniz/leib_mon.html
Arvatakse, et kristlus soodustas igati Euroopa majanduslikku arengut. Lisaks sellele, et õhtu- maadel oli rooma õiguse näol täiesti objektiivne alus efektiivse ja ratsionaalse õiguskeskkonna tekkeks, aitas just kristlus (või õigemini kristlik eetika) anda kõigile nähtustele ratsionaalset seletust. Kristlus oli algselt päris kommunistlik õpetus. Poola filosoof Leszek Kolakowski oli veendunud, et marksism on üks kristluse vool. Kommunism ei olnud muud kui kristluse erivorm. Sama fundamentalism, samad absoluutsed tõed, samad paradiisilubadused. Jeesus ütles, et enne pääseb kaamel läbi nõelasilma kui rikas taevasse. Paulus ütles, et rahaahnus on kõige kurja juur. Timoteus ütles, et raha ihaldades on mitmed ära eksinud usust
annaabi.ee 
