bon`ideks. Kiseki hakkas kirjutama kommentaare kurtisaanide elu kohta. Katagimono zanri kujundas Kiseki välja kirjastusest lahus tegutsemise ajal. Seken musuko katagi (1716), Seken musume katagi (1717) ning Ukiyo oyaji katagi (Visandeid voolava maailma isadest, 1720). Tüüpiline katagimono kogumik: satiirilises laadis kujutatud samalaadsete tegelaste karikatuursed portreed. Ueda Akinari -oli üks populaarkirjanduse esindajaid 18 sajandil, oli kirjanik, arts ja õpetlane, oli ka kokugaku õpetlane. Eelkõige kirjutas tondijutte. Kõige tuntum yomihoni (yomihon-tõlkes- raamatu lugemine, Edo ajastust) esindaja. 2 tema tuntud teost: Ugetsu monogatari (vihma ja kuupaiste lood) ja Harusame monogatari (kevad vihma lood). ''Minu unenägude karpkala'' ''Kibitsu pada'' ''Sinine rätik'' (Helendab punane kuu, Tuul sahistab mändides,Puhas pimedus igiöös, Oh, milleks, milleks küll) Kyokutei Bakin - hilis Jaapani Edo ajastu kirjanik. Tema tuntum teos Nans Satomi Hakkenden(8 koera
8)Mida kujutasid endast yomihonid? Algselt raamat, kus tekst on olulisem kui illustratsioonid. Tunnusjoonteks Hiina eeskujude kasutamine ning klassikalise stiili jäljendamine. Suur mõju hiina kõnekeelsel kirjandusel bai hual. Yonihon jaguneb: Kamigata yomihon (1750-1800). Gabun Edo yomihon (1800-50). Sarnanes gunki stiilis, mõjutatud Heiani romaanidest ning monogatari`dele. MYS luulest. 9)Mis on iseloomulik kokugaku autoritele? Õpetus Jaapanist endast, õpetus levis kiiresti provintsides. Rikkumatu ja puhta Jaapani mineviku juurde jõudmiseks tarvis uurida muistseid tekste. Keskendudes Jaapani enda kirjandus-traditsioonidele, oli eesmärk vabastada Jaapani kultuur kõigest võõrapärastest. Kokugaku liikumine salgas maha varasemad kommentaarid, osalt nende filoloogiliste ebatäpsuste pärast, kuid osalt ka seepärast, et need interpreteerisid teksti läbi võõra pilgu.
ühiskonna rühmale ja ametile. Selle zanri loojaks Ejima Kiseki. 17)Yomihon- algselt raamat,kus tekst oli olulisem kui pildid. Tunnusjoonteks-Hiina eeskujude kasutamine, klassikalise stiili põhjendamine. Jaguneb-¤kamigata yomihon(1750-1800,mõjutatud Heiani romaanidest ja MYS(tondilood) ¤Edo yomihon(1800-50. Sarnasus genji monogatariga. Suur mõju hiina kõnekeelsele kirjandusele bai hua´l.(nt Tsuga Teishõ-hiina ja jaapani elementide ühendamine, moraliseeriv rõhuasetus). 18)Kokugaku- õpetus Jaapanist. Idee-taastada Jaapan,selle kultuur, jõuda puhta ja rikka Jaapani mineviku juurde muistsete tekstide uurimise kaudu,vabastada J kuultuur võõrapärasest. 19)Sharebon- lühikeses vormis naljaraamat(mõjutatud Hiina kurtisaankirjandusest, nt Santõ Kyõden) 2 elementi-satiiriline huumor ning huvi lõbustuskvartalite kommete ja tavade vastu. 20)Kibyõshi- naljaugu.pildid+jutt. Kyõsha senryuu, shareboni teravmeelsus, huumor. Tekst peamiselt
kaitstes budismi ja võimaldades selle kaastundlikel õpetustel õitseda. Sellele seletusele heitis hiljem väljakutse Kkai, kes pidas kamisid buddhade kehastusteks. Näiteks seostas ta Amaterasu Vairotsanaga (jaapani keeles 'Suur Päikesebuddha'. Tema meelest tähendas kami sama mis buddha. Budism ja sintoism kooseksisteerisid ning sulandusid kokku shinbutsu shugo'ks ja Kkai vaated domineerisid kuni Edo perioodi lõpuni. Sel ajal tärkas taas huvi Jaapani-uuringute (kokugaku) vastu, mis võis olla tingitud Jaapani sulgemisest välismaalastele. 18. sajandil püüdsid mitmed Jaapani õpetlased, eriti Motoori Norinaga, ehedat sintoismi välismõjudest puhastada. See ei õnnestunud kuigivõrd, sest juba "Nihongis" oli osa mütoloogiat ilmselt laenatud hiina õpetustest. Näiteks loojajumalusi Izanamit ja Izanagit võrreldi yin'i ja yang'iga. Ent see katse tõi Meiji perioodil, mil sintoism ja budism lahutati (shinbutsu bunri), kaasa riigisinto tekke
annaabi.ee 
