(Ibid). 3 2 KARJÄÄRIPLANEERIMINE Karjääri planeerimiseks nimetatakse protsessi, mille käigus sa hindad oma kohta tööalases elus, otsustad, kus sa tahaksid olla, ja teed vajalikud muutused, et sinna jõud (Karjääri planeerimine, 2010, lk 12). Kitsamalt võttes võib karjääri planeerimist mõista kui arengu, liikumise, tegevuse või tõusu kavandamist ühe kokreetse elukutse või organisatsiooni raamides. Laiemalt hõlmab karjääri planeerimine aga nii elukutsevalikut, koolitust, asumist tööellu, tööalast karjääri, eneseteostust, pensionile jäämist ja tegevust pensionipõlveski. Et tööelu on tihedalt seotud teiste eluvaldkondadega, on tähelepanu all ka erinevad inimsuhted, harrastused ning perekond. Elukutsevalik, mida vahel käsitatakse karjääri planeerimise sünonüümina, moodustab sellest olulisema osa. Sellest lähtudes võib
eesmärgil. Kui me oleme selle enda jaoks kindlaks teinud, siis saame öelda, et teenele tasutakse teenega, aga mitte trikkidele. Me peaksime mõtlema, nendele konkreetsetele pakutavatele asjadele, mida meile üritatakse müüa. Kas meil on neid vaja, mis ma sellest kasu saan? Näiteks kui autosalongis müüja on isiksusetüübilt meie jaoks meeldiv inimene, siis meil on raskem tema pakutavast auto ostust keelduda, aga samas peaksime mõtlema, et me sõidame koju selle kokreetse auto, mitte müüjaga. KOHUSTUMINE JA JÄRJEKINDLUS Niipea, kui oleme teinud valiku või võtnud seisukoha, tunneme nii iseenda kui ka teiste poolt survet käituda järjekindlalt, lähtudes sellest otsusest. Selle surve tõttu reageerime viisil, mis õigustab meie eelnevat otsust. Me lihtsalt veename ennast, et tegime õige valiku ning kahtlemata oleme tänu sellele oma otsusega rohkem rahul. (Cialdini 2005:64).
Esimeseks kompleksväetiseks oli nitrofoska (roosad graanulid). Selle N-P-K sisaldus on 20-10-10, kus P ja K on oksiididena; sisaldus elementidena oleks aga 20-4-8. Veel võimalikke elementidesisalduse märgistusi: N% P% K% S% B% 14 9 10 S2 + B 0,03 , või 14 9 10 + M (mikroelemendid) N P K 13038 , või 1338 fosfor puudub, tegu on kaaliumnitraadiga. Kompleksväetiste jaotus: 1. Tahked kompleksväetised: a) Liitväetised kokreetse kindla koostisega: * NH4H2PO4 ammooniumdivesinikfosfaat e. ammofoss, 12:22:0, suur fosforisisaldus elemendina. Taimedele vajalikud toiteelemendid kõik ühes molekulis koos. Sobib fosforivaestele muldadele ja kultuuridele, mis vajavad vähe lämmastikku. Fosfor ei leostu. * (NH4)2HPO4 diammofoss, 21:33:0. * KNO3 kaaliumnitraat. Aianduslik väetis, leiab kasutamist hüdropoonikas väetislahuste valmistamiseks.
reaktsiooni muutvalt. Füüsikalis-keemilineneeldumine võimaldab mullal puhverdada järskude reaktsioonide suhtes. Kui seda puhverdamist poleks, siis iga kemikaal muudaks mulla reaktsiooni happelisemaks või leelisemaks. Kui mulda tekib orgaanilisi happeid, siis orgaaniliste hapete vesiniku neutraliseerivad ära Ca ja Mg, leeliselist ühendit neutraliseerib aga vesinik. Füüsikalis- keemiline neeldumine aitab hoida mulla looduslikku reakstsiooni. Mingi kokreetse mulla puhverdusvõime on erinev happesuse ja alususe suhtes. Puhverduse etalon on pestud mereliiv. MULLA HAPPESUS Vesinik ja alumiiniumioonide oelmasolu mullas põhjustab mulla happesust. Mulla happesus jaguneb kaheks: 1)aktiivne mullahappesus- seda väljendatakse pH ühikutes- vesinikioonide kontsentratsiooni negatiivne kümnendlogaritm. pH määratakse kahel viisil. Ühel juhul lisatakse mullale destileeritud vett ja mõdetakse pH meetriga tulemus, tulemusele lisatakse alati juurde, et see
annaabi.ee 
