Kes võivad valida? Kes võivad volikogusse kandideerida? Kuidas pannakse ametisse vallavanem? Neljaks aastaks, hääletada võivad kõik selle linna või valla elanike registrisse kantud Eesti Vabariigi kodanikud ja välismaalased, kes on vähemalt 18-aastased. Volikogusse võib kandideerida kõigi Euroopa liikmesmaade kodanikud, kui tal on selle omavalitsuse püsielanik. Vallavanem pannakse ametisse volikogu poolt ning see toimub alati kohalike valimiste järel pärast volikogu uue koosseisu kokkutulemist. 7. Nimeta Eesti maakonnad ja nende keskused? Hiiumaa - Kärdla, Saaremaa - Kuressaare, Läänemaa - Haapsalu, Harjumaa - Tallinn, Raplamaa - Rapla, Pärnumaa - Pärnu, Järvamaa - Paide, Viljandimaa - Viljandi, Lääne- Virumaa - Rakvere, Ida-Virumaa Jõhvi?, Jõgevamaa - Jõgeva, Tartumaa - Tartu, Valgamaa - Valga, Põlvamaa - Põlva, Võrumaa - Võru. 8. Jäta meelde meie maakonna ja naabermaakondade vapid. 9. Mida sümboliseerivad Rapla maakonna vapi värvid
- Revolutsiooni põhiülesanne lükkus edasi (kehtestada demokraatlik konstitutsiooniline riigikord ja anda vabadus kõigile rahvastele) Venemaa pärast 1905. aasta revolutsiooni - 1906. aastal tuli kokku I Riigiduuma - Tsarismi tingimusteta toetajaid oli vaid kümnendik, kõige rohkem oli kadette - Riigiduuma nõudis Riiginõukogu ärakaotamist, poliitvangidele amnestiat, talupoegade näljahädade rahuldamist jne - I Riigiduuma saadeti laiali juba 3 kuud peale kokkutulemist ning II Riigiduuma samamoodi - III Riigiduuma suutis püsida ettenähtud 5 aastat, IV Riigiduuma oli kõige parempoolsem - Stopõlin, kes valiti 1906. aastal siseministriks ja peagi peaministriks tegi reformi, mille kava nägi ette külakogukondade lõhkumist ning talupoegadele vaba tee eraomandusliku üksiktalumajapidamise loomiseks. Aeg ja revolutsioon olid näidanud, et külakogukondlik korraldus pidurdab tootlikkust - 10 aasta jooksul muutus olukord silmnähtavalt, 1917
kohalikus volikogus nõuab palju aega ja energiat. Maavalitsuse peamised ülesanded: · Korraldada ja koordineerida riiklikku haldust. · Käsutada riigivara. · Korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust. · Planeerida regiooni arengut. Üheks volikogu ülesandeks on linnapea/vallavanema valimine. See toimub kohalike valimiste järel pärast volikogu uue koosseisu kokkutulemist. Linnapea/vallavanema volitused kestavad kuni järgmiste kohalike valmisteni, juhul kui volikogu ei avalda talle enne umbusaldust. Vallavanema/linnapea ei saa Eestis olla samaaegselt ka volikogu liige. Selles mõttes sarnanevad tema ametisse panemise reeglid peaministri omadega. Linnapea/vallavanem juhib kohaliku täitevvõimu linna/valla valitsuse tööd. Tänapäeval püütakse võim viia rahvale nii lähedale kui võimalik. See tähendab, et kohalikud
jõudmist siiakanti. Algul olid paganliku pühakohaga hädas katoliku ja luteri kirikuisad, sest mäel toimusid riitused, mida paganlikeks peeti. Hiljem tekkis paganlikule kultusele juurde õigeusu jooni– tõenäoliselt seoses nn vanausuliste kolimisega Kuremäe lähedale ( osa juttude järgi Sootaguse kanti ) Oletatakse, et lugu jumalaema ilmumisest on mingil kujul pärit 18. sajandist. Kui siis 19 saj. hakkas riik õigeusu kirikut kui riigikirikut Baltimaades tugevdama, kasutati rahva kokkutulemist Kuremäel õigeusu promomiseks. Ilmselt oli olemas ka plaan ehitada vähemalt suurem kirik, kloostri mõte tuli tõenäoliselt veidi hiljem. See ei meeldinud kohalikule luteri kirikule ja mõisnikele, kes selles oma usu ja võimu ahistamist nägid. Nende eestvedamisel otsustati ennetada õigeusu ainuvõimu tekkimise ohtu 29 piirkonnas ja ehitati Kuremäele kabel ( tegelikult kirik), et kõige kõige kaugemale paistaks ikka luteri kiriku torn
annaabi.ee 
