Kuiv või väheniiske savipinnas on üldiselt hea ehitusalus, plastne või voolav savipinnas aga vundeerimiseks väga ebasobiv. 8.1.13 Põrandad K.Kenk 6 Täitepinnasteks võivad olla prahi mahapanekuga tekitatud mulded, täidetud jõesängid jms. Hoone rajamisel täitepinnasele tuleb arvestada selle iseloomu täitematerjali, tihedust ja vanust, samuti püstitatava hoone laadi. Ebaühtlase koostisega kobedaid kokkusurutavaid pinnaseid (turvas, muda, mustmuld) ehitusalusena ei kasutata. 8.1.13 Põrandad K.Kenk 7 2. Tehisalused Kui looduslik ehitusalus osutub nõrgaks või kergesti kokkusurutavaks, tuleb sed tugevdada. Tugevdatud looduslikke aluseid nimetatakse tehisalusteks. Aluse tugevdamise võtted on: pinnase tihendamine nõrga pinnase asendamine tsementeerimine silikaatimine termiline töötlemine
raskendatud. Savipinnaste kandevõime on 0..6 kG/cm². Täitepinnasteks võivad olla prahi mahapanekuga tekitatud mulded, ummistunud jõesängid jms. Täitepinnastes võib esineda orgaanilisi jäätmeid, tuhka, räbu jne, mis vähendavad aluse kandevõimet. Täitepinnase tihedus sõltub peamiselt täitematerjali iseloomust, mulde vanusest ja moodustamise viisist. Hoone rajamisel täitepinnasele tuleb arvestada selle iseloomu ja püstitatava hoone laadi. Ebaühtlase koostisega kobedaid kokkusurutavaid pinnaseid (turvas, muda, mustmuld) tavaliselt ehitusalustena ei kasutata. 10.Tehisalused Kui looduslikud alused osutuvad nõrkadeks või kergesti kokkusurutavateks, tuleb neid tugevadad. Tugevdatud looduslikke aluseid nimetatakse tehisalusteks. Aluste tugevdamiseks kasutatakse pinnase tihendamist, nõrga pinnase asendamist, tsementimist, silikaatimist, termilist töötlemist ja vaivundamente. Pinnase tihendamiseks vundamendi talla all kasutatakse tampe (1..2t ja 3..4m kõrguselt). Väiksel
impulsside summa. Impulss avaldub peamiselt põrgetel. Neid jaotatakse elastseteks ja mitteelastseteks põrgeteks. Elastsel põrkel kehade mehaaniline energia ei muutu teisteks energialiikideks. Mitteelastsel põrkel muundub osa või kogu mehaaniline energia teisteks energialiikideks, peamiselt soojuseks. Impulsi muut p = F . t, seega mida lühema aja jooksul impulss muutub, seda suurem jõud peab kehale mõjuma. Sellepärast kasutatakse löökide pehmendamiseks pakse kokkusurutavaid materjale, et pikendada impulsi muutumise aega ja seega vähendada mõjuvat jõudu. Gravitatsioon ja vaba langemine. Gravitatsioonivälja olenevus kehadevahelisest kaugusest. Vaba langemine. Raskusjõud ja kaal. Kaalutus. Esimene kosmiline kiirus. On kindlaks tehtud, et kõik kehad tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on seda suurem, mida suuremad on kehade massid ja mida lähemal nad üksteisele on. On kindlaks tehtud ka
küllalt paks. Jämeliiv laseb vett kergelt läbi ja paisub külmumisel vähe. Kõige halvem on tolmliiv, eriti kui see on veega küllastunud. Võrreldes liivapinnastega on savipinnased enam kokkusurutavad, külmumisel paisuvad tunduvalt rohkem, mis soodustab pragude teket konstruktsioonides. Kuiv või väheniiske savipinnas on üldiselt hea ehitusalus, plastne või voolav savipinnas aga vundeerimiseks väga ebasobiv. Ehitusalusena ei kasutata ka kobedaid kokkusurutavaid ebaühtlase koostisega pinnaseid- turvas, muda, mustmuld. ( Hooned I, Jüri Tamm. LK 12-13) 4.2 Põhireeglid madalvudamentide ehitamisel: kaitse pinnaseniiskuse ja kondensvee mõjul märgumise eest, külmakergete eest ja külma tungimise eest põrandakonstruktsiooni vundamendi läheduses. Et vältida ebasoovitavaid deformatsioone, tuleb hoone rajada allapoole pinnase külmumispiiri Eestis on see normatiivselt 1,2 m maapinnast allpool. Või kaitsta hoonet
F = ma ; a = ; t (v - v0 ) mv - mv 0 mv p F =m = = = . t t t t Tulemus ütleb, et jõud näitab, kui palju keha impulss muutub ajaühikus. Tulemus lubab teha järelduse, et impulsi muut p = F . t. See aga tähendab, et mida lühema aja jooksul impulss muutub, seda suurem jõud peab kehale mõjuma. Sellepärast kasutatakse löökide pehmendamiseks pakse kokkusurutavaid materjale, et pikendada impulsi muutumise aega ja seega vähendada mõjuvat jõudu. 5.5. Energiamuundumised Nagu väidab termodünaamika esimene printsiip ja näitab kogemus ei teki energiat ega ka kao. See muutub ühest liigist teise. Tähtsamad energialiigid on järgmised: mehaaniline (potentsiaalne, kineetiline, elastsus-, heli-), soojus-, keemiline, elektromagnetiline (elektrivälja-, magnetvälja-, elektrivoolu-, kiirgus-), gravitatsiooni-, tuuma- ja seisuenergia
annaabi.ee 
