1924.a astuas ta koos tuntud koreograafiga Muusika-ja Tantsukooli ning töötas väljas uut tüüpi orkestri - nn kõlaorkestri, kus domineerivad löökpillid. Looming : Orffi looming koosneb peaaegu tervikuna lavalistest suurvormidest. Sealjuures oli ta aga algusest peale traditsioonilise ooperiesteetika veendunud vastana. Sellele vastukaaluks lõi Orff uutmoodi muusikalise lavateose tüübi, mis seisned muusikalise ja sõnalise lavakunsti maksimaalses kokkusulatamises. Tulemuseks oli täiesti ainulaadne süntees muusikast, sõnast, tantsust ja lavalisest tegevusest, mille analoogia võib leida Vana- Kreeka antiiktragöödiatest. Oma esimese suurteose kirjutas 17-aastaselt - milleks oli " nõnda kõneles Zarathustra ". See oli kirjutatud baritonile, kolmele koorile ja sünfooniaorkestrile. Orff oli siis veel üsna tunduvalt Debussy mõju all. 1920.aastatel süvenes helilooja 16-17. sajandi helimeistrite teoste uurimisse.
1930. aastatel ekspressionistlik kallak kaob ja tugevneb neoklassitsistlik hoiak. 26. Ta oli äärmiselt produktiivne helilooja, kes kirjutas praktiliselt kõikides žanrites, näiteks sümfooniat, ooperit ja klaverimuusikat. 27. Orffi teoseid iseloomustab kõige paremini stiilimääratlus neobarokk. 28. Orff lõi uutmoodi muusikalise draama tüübi, mis seisnes muusikalise ja sõnalise lavakunsti maksimaalses kokkusulatamises. Ta töötas välja sellise žanri, mis ühendab endas oratooriumi, kantaadi, ooperi ja draamaetenduse iseloomulikud jooned. 29. Britteni teoste hulka kuuluvad näiteks ’’Variatsioonid ja fuuga Purcelli teemal’’, ’’Peter Grimes’’, ’’Lucretia teotamine’’, ’’Albert Herringu’’, ’’Sõjareekviem’’. 30. Britten ei läinud tingimusteta kaasa ajastu modernistlike ja avangardistlike suunitlustega.
Ta jõudis tegutseda ooperi-kontsertmeistrina, aldimängijana, kompositsiooniprofessorina, kui ka dirigendi ja muusikakriitikuna. 26. P. Hindemith loomingus põimuvad ekspressionismi ja neoklassitsismi jooned. Carl Orff 27. C. Orff kirjutas neobarokk stiilis muusikat. Tema helilooming koosneb peaaegu tervikuna lavalistest suurvormidest. 28. C. Orff tõi muusikasse uut moodi muusikalise draama tüübi, mis seisnes muusikalise ja sõnalise lavakunsti maksimaalses kokkusulatamises. Ta töötas välja sellise zanri, mis ühendab endas oratooriumi, kantaadi, ooperi ja draamaetenduse iseloomulikud jooned. Benjamin Britten 29. B. Britteni tuntuimad teosed on ooperid ,,Peter Grimes", ,,Lucretia teostamine", ,,Albert Henning" ning ,,Sõjareekviem". 30. B. Britten erineb teistest heliloojatest selle poolest, et ta ei läinud kaasa ajastu modernistlike ja avangardlistlike suunitlustega. Tuginedes inglise
aastast kuni oma surmani õpetas Orff lapsi Münchenis Güntheri-nimelises muusika- ja tantsukoolis oma uudse muusikaõpetamise metoodika järgi, mille põhisisuks oli ergutada lapsi musitseerima laulmise kõrval ka lihtsaid löökpille mängima. Looming Koosneb lavalistest suurvormidest, sealjuures on Orff aga algusest peale traditsioonilise ooperiesteetika veendunud vastane. Nii lõi ta uue muusikalise lavateose tüübi, mis seisnes muusikalise ja sõnalise lavakunsti maksimaalses kokkusulatamises. Orffi loomingus on väga oluline osa sõna ja muusika seostel. Tähtis on muusika rütmiline külg, mis lähtub peamiselt sõnade rütmist ja muusikalised rõhud tulenevad tavaliselt tekstiaktsentidest. Esimene suurteos on tuntavalt Debussy mõjudega "Nõnda kõneles Zarathustra". Helilooja peateosteks olid lavalised kantaadid. Orffi tuntuimaks heliteoseks on kantaat orkestrile, koorile ja solistidele "Carmina Burana" (1937). Kantaadi tekstideks on 13
enesetunde.Astmeks edasi on edasijõudnute rühmad, valikrühamd, eliit-ehk musterrühmad, kus tunni sisuks kehakooli kõrval on juba suuremat koordinatsiooni ning peenemat lihastööd aendavad harjutused. Siin kasvas ka tantsulise liikumise osatähtsus, kus võimleja valisteb oma keha mitte ainult ajas (rütm) ja ruumis, vaid tunnetab ühtlasi kaaslaste liikumist, kogu rühma liikumisjoont. Loomingulisus avaldub liikumise ja muusika kokkusulatamises(konservatooriumiharidusega pianist proua Leida Idla oli oma abikaasale mitukümmend aastat ideaalne koostööpartner). Nii sünnivad Idla suurejoonelised liikumiskompositsioonid. Koolivõimlemise innuka läbiviijana kajastas ta ajakirjanduses koolitöö olukorda, võimlemissaalide puudusi ja puudumist, sekkus võimlemisõpetajate ettevalmistamise parandamisse(võttis tarvitusele termini kehaline kasvatus) levitas kursustel uusi metoodilisi suundi. Kooli kehalise kasvatuse olukorrast esines E
annaabi.ee 
