· Rüdiger von der Goltz Landeswehri juht. · Ernst Põdder Eesti väejuht, kelle eestvedamisel vallutatakse Võnnu · Johan Pitka Soomusrongide kasutusele võtja ja mereväe looja. · Jaan Poska Tallinna linnapea. sai kubermangukomisariks. Tartu rahuläbirääkija Eesti. · Adolf Joffe Tartu rahuläbirääkija Venelaste poolt. Maanõukogu 15. novembri otsused: · Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu · Kuni Asutava Kogu kokkusaamiseni on ainus kõrgeim võimukandia eestis Maanõukogu kogu · Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused Päästekomitee tegevus ja liikmed · Liikmed : Konstantin Päts, Konstantin Konik ja Jüri Vilms · Tegevus: Põhitegevus oli iseseisvumise väljakuulutamine ja ka erakorraliste otsuste tegemine. Eestlaste ebaedu põhjused Vabadussõjas 1918.a lõpus · Punaste ülekaal · Rahvaväe nõrkus ja organiseerimatus ( Väljaõppe puudumine, vähe varustust,
Maanõukogu otsus::15nov 1)eesti tulevase riigikorra määrab eesti austav kogu 2)kuni austava kogu kokkusaamiseni on ainuke kõrgema võimu kandaja Eesti maanõukogu 3)eestis kehtivad maanõukogu kinnitatud seadused. Saksa pealetung algas 18veb1918 Vene armee riismed eelistasid Vastupanule kiiret oõgenemist,enamlaste Punaarmee oli sakslaste peatamiseks liiga nõrk Päästekomitee 19veb maanõukogu otsusega. Oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes Oludes,iseseisvuse väljakuulutamiseks.Kuulusid Päts,Jüri Vilms.Konstantin konik.21ven.kiitis vanem- Nõukogu heaks iseseisvusmanifsti-manifest kõigile
Eesti ala haldusjaotus Vene riigi koosseisus enne autonoomiat :Eestimaa kubermang ja Põhja-Liivimaa kubermang ja pärast autonoomiat : Eestimaa ühtne rahvuslik kubermang ( seda juhtis kubermangukomissar Jaan Poska). Eesti kujunes omalaadne kaksikvõim. Ensmilike asutuste kõrval tegutsesid Maanõukogud ja Maavalitsus ning algasid ettevalmistused Eesti Asutava Kogu valimisteks. Maanõukogu 15.novembri otsus : 1) Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu . 2) Asutava Kogu kokkusaamiseni on võimul Eesti Maanõukogu(seadusandlikvõim). 3)Eesti kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused. Need otsused tähendasid sidemete katkemist Venemaaga. Iseseisvumine. Saksa pealetung algas 18. veebruaril 1918 a. Venelased põgenesid kuna olid sakslaste peatamiseks nõrgad. Kahe nädalaga olis enamlased Eestist välja löödud . 19. Veebruaril loodi Päästekomitee ( Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik). 21
jumale mitte. Sinna aga läheb ta siis, kui nöör on poomiseks kaelas. Kurdab, kuidas vaesuse käest ei pääse. Siber on ikka hea koht, kuhu tahaks minna, kuid vaevalt sinna kunagi jõuab. Lõpuks lahkusid kandimees ja Remmelgas üksteise seltsist, kandimees mõisa maale tööd rügama ja Remmelgas hakkas sammuma oma sihtpunkti poole, saades tasapisi mustadest mõtetest vabaks. 6. Aastad möödusid ning Remmelgas ja kandimees kohtusid vanglas.(2-3 aastat oli kulunud kokkusaamiseni). Nad olid mitu päeva koos olnud, ilma teineteist tundmata. Lõpuks tulid nad üksteisele meelde ja kandimees hakkas rääkima jälle oma vaesusest ja viletsusest, mis läks ikka suuremaks. Mõisnikuga oldi räägitud, kuid too ei teinud muud, kui mõtles. Lõpuks põletati mõisaid ja saksad surid. Kandimehe pere hakkas juba õnne tundma, kuid teisel päeval tuli sõjavägi, kandimehe vend poodi üles, kaks meest lasti maha, teistele anti 200 piitsahoopi
Tekkisid mitmed mõtted : tekitada soome-Eesti unioon , Läti-Eesti kaksikriik, Balto-skandia. Oktoobripööre süvendas veelgi arusaama lahkulöömise möödapääsmatusest. Kardeti enamlaste ennenägematuid eksperimente ja kodusõda. Esimestel oktoobripöörde nädalatel moodustati kaksikvõim ning algasid asutava kogu valimised. Vastumeelselt enamlastele tuli kokku Maanõukogu ja võtsid vastu otsuse: esiteks et Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti asutav kogu , kuni asutava kogu kokkusaamiseni on kõrgeim võimu kandja Eestis Maanõukogu ja et eestis kehtivad ainult maanõukogu kinnitatud seadused.Kuigi Maanõukogu aeti jõuga laiali , ei tähendanud see Maanõukogu lõppu. Maanõukogu taipas ka seda et Eesti iseseisvus on vaja välja kuulutada avalikult.1918.aasta Jaanuaris saadeti lääne-euroopasse delegratsioon, millega loodeti luua sidemeid suurriikidega. Iseseisvus mõte leidis palju toetajaid. Kuna
Ajutine Valitsus õhtul sakslased linnas, valitsus põranda alla, põranda alt välja saksa keel asjaajamis keeleks Rahvuslased võttavad asjaajamise üle, lõplikult 21.11 vastavalt Riias sõlmitud kokkuleppele. Nüüd hakkas Eesti riiklus toimima. Maanõukogu 15.11 otsused: * Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu * kuni Asutava Kogu kokkusaamiseni ainus kõrgema võimu kandja Eestis Maanõukogu * Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused Riiklike sidemete katkemine Venemaaga ning Maanõukogu muutumine kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eesti pinnal. Jaanuar 1918 saadeti Lääne-Euroopasse delegatsioon eesti iseseisvuse kohta ning loodi sidemeid suurriikide diplomaatidega. Rahva seas oli omariikluse idee levinud. 21.02 kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti
annaabi.ee 
