Baltimaade vanim kaitseala hõlmab mitmeid erineva maastikuga looduskomplekse, millest iseloomulikumad on meresaared. Vilsandi on ainuke inimasustusega saar kaitsealal. Võipätakad on putuktoidulised taimed. Tema kasvukohad on enamasti vesised ja toitainetevaesed. Putukate püüdmiseks on võipätakal lehed, mille pind on kleepuva limaga kaetud. Lima eritavad lehe pinnal leiduvad väikesed näärmekarvakesed. Nii jääbki loomake limasse kinni. Edasi algab aeglane lehe serva kokkurullumine. Võipätaka lehe serv on alati veidi ülespoole kaardunud, valmis kokku rulluma. Lõpuks surub lehe serv putuka tihedalt vastu lehe pinda ja algabki putuka seedimine. Kogu see töö võtab aega ühe kuni kaks ööpäeva. Alpi võipätaka õied on kreemikasvalged nagu Alpide lumised mäetipud. Nad asetsevad ühekaupa peenikestel õisikuvarbadel, mida on ühel taimel vaid paar-kolm tükki. Alpi võipätakas on harilikust võipätakast tunduvalt haruldasem ja vaid
kuivust. Kuivustaimed kasvavad liivikutel, nõmmedel, kõrbetes jt. ariidsetel aladel. Kserofüüdid jaotatakse kolme rühma: * kseromorfsed taimed, kelle anatoomilised iseärasused, nagu paks kutiikula, tihe karvastik, lehtede kokkurullumine või reduktsioon jne. vähendavad transpiratsiooni. Sarnased kohastumused võivad kujuneda ka teiste ebasoodsate välistegurite (lämmastikuvaegus, ülemäärane kiirgus) toimel; * eukserofüüdid ehk päriskuivustaimed, nendel taimedel võib rakkude veesisaldus suurtes piirides kõikuda (tsütoplasma talub 50-80 % veekaotust), vee kerge kättesaadavuse korral tarbitakse seda ohtrasti; * turdtaimed ehk sukulendid, näiteks liigid sugukondadest kaktuselised ,piimalillelised , agaavilised jt
Senistel andmetel ei teki eralduskihti okaspuudel, näiteks kuusel (Picea sp.). 5.2. Kserofüütse lehe ehitus Kserofüütide (kuivustaimede) ehituslikud ja talitluslikud kohastumused võimaldavad neil aktiivsel elujärgul pikka aega taluda õhu ja mulla kuivust. Kuivustaimed kasvavad liivikutel, nõmmedel, kõrbetes jt. ariidsetel aladel. Kserofüüdid jaotatakse kolme rühma: 1) kseromorfsed taimed, kelle anatoomilised iseärasused, nagu paks kutiikula, tihe karvastik, lehtede kokkurullumine või reduktsioon jne. vähendavad transpiratsiooni. Sarnased kohastumused võivad kujuneda ka teiste ebasoodsate välistegurite (lämmastikuvaegus, ülemäärane kiirgus) toimel; 2) eukserofüüdid ehk päriskuivustaimed, nendel taimedel võib rakkude veesisaldus suurtes piirides kõikuda (tsütoplasma talub 50-80 % veekaotust), vee kerge kättesaadavuse korral tarbitakse seda ohtrasti;
Tihti tallusega eluvormid või jagunemine okstekslehtedeks väga lihtne (dihhotoomne). Lehtsamblad Lehtsammalde võrse on liigendunud varreks ja oksteks-lehtedeks. Lehtsammaldel ei ole enam leitud õlikehi, mis olid omased vetikatele ja esinesid ka paljudel helviksammaldel. Seensümbiondid puuduvad. Enamasti eelistavad kergelt kuni tugevalt happelist kasvusubstraati. Osa liike saab hakkama ka suhteliselt kuivas ja päikselises keskkonnas (kohastumused nagu hüaliinsed lehetipud, lehtede kokkurullumine, taluvad läbikuivamist ja -külmumist). Turbasammal ehk sfagnum (Sphagnum) on lehtsammaltaimede perekond · Tohutu veeimamisvõimega enda kuivmassist kuni 20 korda rohkem; · Muudavad keskkonda ise happelisemaks, sest omastavad hästi Ca- ja Mg- katioone, vabanevad vesinikioonid; · Sisaldavad fenoolseid ühendeid, mis on bakteritele ja seentele mürgised, seetõttu laguneb samblakõdu väga aeglaselt, koguneb turvas;
annaabi.ee 
