Nii siin kui sealpool Narva jõge elasid kunagi läänemere-soome hõimud: vadjalased, isurid, vepslased, ingerlased ja karjalased. Rannaäärse rahva aktiivne kaubanduslik läbikäimine toimis veel 20. sajandi alguses ning suhtlemine soomlaste ja virumaalaste vahel oli niivõrd tihe, et tervet Eestit kutsutakse siiani soome keeles Viro. Narva jõgi on juba kaheksasada aastat olnud kahte tsivilisatsiooni ida- ja läänekristlust eraldavaks jooneks. See on jäänud ka kokkupuutepunktiks, kus täna moodustavad ühtse sõjaloolis-arhitektuurilise paari Eesti poolel kõrguv 13. sajandil taanlaste poolt rajatud kindlus ning Vene poolele alles 15. sajandil ehitatud Jaanilinna kindlus. Põlisele piirilähedusega kaasnevale ohule viitab ka kindlustatud ehitiste arvukus teel Narvast Tallinna. Lisaks Narva Hermanni kindlusele jäävad tee äärde Toolse ja Rakvere linnus ning Purtsesse 1533. aastal rajatud kindluselamu, samuti Vao ja Kiiu tornlinnused ning Jõhvi,
Nii siin kui sealpool Narva jõge elasid kunagi läänemere-soome hõimud: vadjalased, isurid, vepslased, ingerlased ja karjalased. Rannaäärse rahva aktiivne kaubanduslik läbikäimine toimis veel 20. sajandi alguses ning suhtlemine soomlaste ja virumaalaste vahel oli niivõrd tihe, et tervet Eestit kutsutakse siiani soome keeles Viro. Narva jõgi on juba kaheksasada aastat olnud kahte tsivilisatsiooni ida- ja läänekristlust eraldavaks jooneks. See on jäänud ka kokkupuutepunktiks, kus täna moodustavad ühtse sõjaloolis-arhitektuurilise paari Eesti poolel kõrguv 13. sajandil taanlaste poolt rajatud kindlus ning Vene poolele alles 15. sajandil ehitatud Jaanilinna kindlus. Põlisele piirilähedusega kaasnevale ohule viitab ka kindlustatud ehitiste arvukus teel Narvast Tallinna. Lisaks Narva Hermanni kindlusele jäävad tee äärde Toolse ja Rakvere linnus ning Purtsesse 1533. aastal rajatud kindluselamu, samuti Vao ja Kiiu tornlinnused ning Jõhvi,
1565 aprillis mängitakse Pärnu linn Poola valdusse, natuke hiljem ka Pärnu loss. Poolakad tegid sellest tugipunkti Rootsi-vastaseks võitluseks. Rootslased proovisid Pärnut tagasi saada mitu korda, aga katsed ebaõnnestumised. Samuti Karksi, mis käib käest kätte, kuni 1573 läheb ta Vene võimu alla. Vastastiku käiakse rüüstamas. Rootslased poolakate võimu alla olevatel aladel, Saaremaal ja ka mujal. Poolaga kokkupuutepunktiks 1565.aastal võtavad Poola teenistuses mõisamehed ette käigu Tallinna alla, Tallinna ei jõuta. 1567 poolakad ja rootslased kohtuvad Ruunavere veski juures lahingus. Rootslastele ebasoodne, maha tuli lumi, mis takistas Rootsi jalaväel liikumist, poolakad olid ratsal. 2000 Rootsi sõdurit tapetakse. Vene-Rootsi suhted halvenevad 60.aastatel. Probleem, mis oli Ivan IV uue monarhi suhtes ja naise suhtes, lööb lõkkele ning on peamiseks sõja puhkemise põhjuseks.
mille jooksul ta saab pidevalt väärtuslikke kogemusi ning ei tunne end hetkekski ignoreeritult. Seda nimetatakse interaktsiooni disainimiseks. (Clatworthy 2010: 80) 17 Et interaktsiooni edukalt disainida, tuleb eelnevalt kaardistada klienditeekond, mis annab elava ja struktureeritud pildi teenuse kasutaja kogemusest läbi kokkupuutepunktide. Kokkupuutepunktiks on nii klienditeenindajaga suhtlemine, kodulehekülje külastus kui ka hoonesse sisenemine. Kliendi ja teenusepakkuja vahelisi kokkupuutepunkte kasutatakse konstrueerimaks klienditeekonda justkui lugu, milles klient osaleb. Klienditeekonna kaardistamisel aitab kaasa kasutajate kogemustega tutvumine, näiteks külastaja blogi lugemine või videopäeviku vaatamine. (Stickdorn, Schneider 2010: 158) Paljud kliendi ja teenusepakkuja kokkupuutepunktid hõlmavad suhtlust ettevõtte
annaabi.ee 
