langatusala. 11. Nimeta vulkanismiga kaasnevaid nähtusi. Freaatilised plahvatused, Geisrid, Fumaroolid. MAAVÄRINAD 12. Selgita, mis on ja kuidas tekib maavärin. MAAVÄRIN- on kõige ilmsem tõendus laamtektoonikast - litosfääri laamade liikumisest üksteise suhtes. Kaks laama nihkuvad üksteise suhtes konstantse kiirusega. Piki laamade kokkupuutepiiri toimivad tohutud hõõrdejõud. Hõõrdumine takistab laamade libisemist üksteise suhtes ja maakoores toimub elastne deformatsioon. Laamade liikumisel pinge kivimites üha kasvab. Ühel hetkel ületab siiski maakoores kuhjunud elastne pinge maakooreplokkidse vahelise hõõrdumise. Kui see juhtub, toimub kummalgi pool murrangut asuvate laamade äkiline omavaheline nihkumine. Järsk liikumine põhjustabki maapinna kõikumise- maavärina. 13
Enamus maavärinaid toimub litosfäärilaamade piiridel. Piki laamade kokkupuutepiiri toimivad tohutud hõõrdejõud. Hõõrdumine takistab laamade libisemist üksteise suhtes ja maakoores toimub elastne deformatsioon. Laamade liikumisel pinge kivimites üha kasvab, see võib kesta isegi aastakümneid. Niikaua, kuni hõõrdejõud on piisavad takistamaks laamade omavahelist libisemist, maavärinaid ei toimu. Lõpuks ületab maakoores kuhjunud elastne pinge maakooreplokkide vahelise hõõrdumise. Kui see juhtub, toimub kummalgi pool murrangut asuvate laamade äkiline
· maalihked · maavärinad · mudavoolud · lõõmpilved · tsunami Maavärinad-maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Maavärina kolle e. fookus-koht maapõues, kus algab kivimit rebestumine. Maaärina kese e. epitsenter-vahetult kolde kohal maapinnal olev paik. Kuidas maavärinad tekivad? Enamus maavärinaid toimub litosfäärilaamade piiridel. Piki laamade kokkupuutepiiri toimuvad tohutud hõõrdejõud. Hõõrdumine takistab laamade libisemist üksteise suhtes ja maakoores toimub elastne deformatsioon. Laamade liikumisel pinge kivimites üha kasvab. Kui maakoores kuhjunud elastne pinge ületab maakooreplokkide vahelise hõõrdumise, toimub kummalgi pool murrangut asuvate laamade äkiline omavaheline nihkumine. Järsk liikumine põhjustabki maapinna kõikumise e. maavärina. Nõlvaprotsess-kivimmaterjali liikumine nõlval raskusjõu mõjul.
Selle tagajärjel kerkivad suured maapinna temperatuurini soojenenud õhumassid kõrgemale ja liiguvad mujale. Õhumassid liiguvad üksteisega kokku puutudes ja segunedes üle kogu planeedi ja on maalähedase ilma põhilised muutjad. Õhumasside ulatus võib olla tuhandeid kilomeetreid. Niikaua kui üks õhumass püsib meie kohal, on ilm küllaltki stabiilne, meie jaoks kas hea või halb. Tuule pöördumine võib ühe õhumassi minema kanda ja teise asemele tuua. Kahe õhumassi kokkupuutepiiri kutsutakse frondiks. Seal valitseb tormiline ja muutlik ilm, justkui kahe suure sõjaväe võitluspiirkonnas. Maa tekkimine Meie praegust päikesesüsteemi poleks võimalik äragi tunda sel ajal, kui see ühes Linnutee galaktika kaugemas servas 4,6 miljardit aastat tagasi moodustuma hakkas. Siis oli tegu lihtsalt ühe keerleva gaasi- ja tolmupilvega. Ent enamus planeedi pinnast on palju noorem. Selle põhjuseks on Maa pindmiku pidev ümberkujunemine vulkaanide, maavärinate, tormide,
annaabi.ee 
