Kulutusvorm-kulutab vee ja tuule abil, Kanjon-kitsas ja sügav(kalametsa kanjon), kiltmaa- paikneb enamasti üle 500m merepinnast, liustik-liikumises olev jäämass poraalaladel ja mäestikes, rannik-on maismaa ja ookeani või mere vahelisel kitsal alal(peipsi rannik), rand- suurt veekogu ääritsev maismaosa,mida mõjutab lainetus, rannajoon- vee ja maismaa kokkupuutejoon veekogu ääres, skäärannik- arenevad kaljurannad rohkete rannalähedaste kaljusaartega. Riarannik-rannikutüüp,mäeahelikud paiknevad rannajoonega risti, kuhje pinnavormid-setete kuhjumisega, lamm-emajõe lammorg,perioodiliselt suurveega üleujutav jõeoru osa. Delta-kasari jõgi,juhjunud setet tõttu hargneb jõgi. Moreen-pinnavorm ning lisaks liustiku kuhjatud sete.Oos-aegviidu oosid,kitsad kruusast ja liivast koosnevad vallid. Mõhn- kruusast ja liivast koosnevad kübkad
Sooja ja külma õhu kokkupuutel tekivad tsüklonid. 23. Millise ilma toovad suvel Eestisse tsüklonid, millise antitsüklonid? Aga talvel? Antitsüklonid toovad suvel selge päikesepaistelise ilma, millega võib suvel kaasneda põud, talvel aga käre pakase. Tsüklonid toovad suvel jaheda, tuulise ja vihmase ilma, talvel tuulise, sulase ja soojema ilma. 24. Võrdle külma ja sooja fronti. Külm front on pealetungiva külma õhumassi kokkupuutejoon sooja õhumassiga. Tekivad pilved ja kaasnevad tugevad sademed ning äike. Need kestavad lühikest aega, kuna front liigub kiiresti. Külma fronti tähistatakse ilmakaartidel sinise hambulise joonega, mille hambad on külma õhumassi liikumise suunas. Soe front on pealetungiva sooja õhumassi kokkupuutejoon kõlma õhumassiga. Sadu ei ole nii tugev, kui külma frondi puhul, kuid see-eest kestab kauem, kuna soe front on laiem ja liigub aeglasemalt
Igilumi- lumekogum,tekib sadanud lumest, kui see aastakümnete ja -sadade vältel ära ei sula. Rannik- maismaa ja suure veekogu üleminekuala: liigestuse järgi eristatakse: fjord- ja säärrannikut, maapinna kallakuse järgi laug- ja järsakrannikut, tekkeviisi järgi kulutus- ja kuhjerannikut. Rand- suurt veekogu ääristav maismaaosa, mõjutab lainetus. Rannajoon- vee ja maismaa kokkupuutejoon. Skäär- saarena üle veepinna ulatuv kristalsetest kivimitest koosnev kalju. Skäärrannik- skääride- ja lahtederikas rannik. Pankrannik- mere kulutava tegevuse tagajärjel tekkinud astanguline kõrge rannik. Fjord- pikk, kitsas, järskude kõrgete kallastega sügav ja hargnev merelaht. Fjordrannik- fjordidega liigestatud rannik (Norra, Tsiili, Uuus-Meremaa rannik). Riarannik- rannikutüüp,on liigestatud kitsastest ja
aladel. KÕRGRÕHUALA - Ulatuslik ala, kus õhurõhk ok keskmisest kõrgem kui ümbritsetavatel aladel. LÄÄNETUULED - Parasvöötme püsivad tuuled, mis puhuvad edelast, läänest ja loodest. TSÜKLON - Mõnesaja kuni mitme tuhande km länimõõduga õhukeeris, mille keskosas on õhurõhk madalam kui servades. ANTITSÜKLON - Mõnesaja kuni mitme tuhande km läbimõõduga õhu keeris, mille keskosas on õhurõhk kõrgem kui servadel. KÜLM FONT - Pealetungiva külma õhumassi kokkupuutejoon sooja õhumassiga. SOE FONT - Pealetungiva sooja õhumassi kokkupuutejoon külma õhumassiga. ISOTERM - Ilmakaardi joon, mis ühendab sama temperatuuriga punkte. RIIMVESI - Vähesoolane vesi, mis on tekkinud mageda jõevee ja soolase ookeanivee segunemisel. SKÄÄRRANNIK - Kulutusrannik, kus esineb palju väikeseid kristalsetest aluskorra kivimitest koosnevaid kaljusaari. VALGLA - Maa-ala, millelt mingi veekogu või selle osa saab oma vee
18. Vabavool, survevool, märgperimeeter, voolu ristlõige, hüdrauliline raadius ja voolu hulk. Vabavool voolamine kanalites, avasängides ja voolamisel esineb vabapinda. Vabavool liigub raskusjõu toimel ülalt alla, näiteks kanalisatsioon. Survevool liikumapanevaks jõuks on mingi välisjõud, näiteks pump. Vabapind puudub ja voolamine toimub survetorustikus. Märgperimeeter see on voolava vedeliku kokkupuutejoon tahkete piiretega. Voolu ristlõige voolu ristlõige on voolu risti lõikav pind Hüdrauliline raadius hüdrauliline raadius on voolu ristlõike ja märgperimeetri suhe Voolu hulk voolu hulk on ristlõiget ajaühikus läbiv vedeliku hulk 19. Kuidas leitakse voolu keskmine kiirus? Voolu keskmine kiirus leitakse arvutamis teel, mõõta teda ei saa sest voolu kiirus pikki ristlõiget ei pruugi olla ühesugune. 20. Pidevuse võrrand 21
Riimvesi veekogu vesi, mille soolsus on 0,5 18 ja mis tekib jõe- ja merevee segunemisel; tavaliselt parasvöötme merede vesi, kui meri on ookeaniga seotud kitsaste väinade kaudu (nt läänemeri, Aasovi meri); võib esineda ka kuiva kliimaga alade järvedes (nt Balkasi järv) Soe hoovus hoovus, mille temperatuur on kõrgem kui ümbritseva vee temperatuur Külm hoovus hoovus, mille temperatuur on madalam kui ümbritseva vee temperatuur Rannajoon vee ja maismaa kokkupuutejoon Rannik maismaa ja suure veekogu üleminekuala; liigestuse järgi eristatakse nt fjord- ja skäärrannikut, maapinna kallakuse järgi laug- ja järsakrannikut, tekkeviisi järgi kulutus- ja kuhjerannikut Laugrannik rannik, kus merepõhi on väikese kallakusega Järskrannik rannik, mis kujuneb pinnamoe suure kallakuse korral Laht maismaasse ulatuv ookeani, mere või järve osa Väin kitsas veeala, mis ühendab suuremaid veekogusid või nende osi ja eraldab maismaaosi
laiuskraadidelt ekvaatori poole Mandriline kliima- Mandrite siseosade kliima, mida ei mõjuta ookeanid Mereline kliima- Kliimatüüp, millele on iseloomulik suhteliselt suur aasta sademete hulk ja väike õhutemperatuuri aastane amplituud Samatemperatuurijoon- Joon, mis ühendab kaardil ühesuguse keskmise õhutemperatuuriga punkte Maailmameri- Maakera kattev katkematu veeväli, mis ümbritseb maismaad Riimvesi- Looduslike veekogude vesi Rannajoon- Vee ja maismaa kokkupuutejoon Rannik- Laiem üleminekuala maismaalt metele Siseveed- Maakera maismaaosas paiknevad veed Põhjavesi- Maakoore ülemises osas asuv vesi Allikas- Koht, kus põhjavesi väljub veepinnale või veekogu põhja Murenemine- Mineraalide ja kivimite lagunemine maapinnal füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste tegurite toimel Huumus- Mulla orgaaniline osa Seniit- Lagipunkt, maakera tasapinna suhtes risti asuv punkt Polaaröö- Periood, mil päike ei tõuse silmapiirile vähemalt ühe ööpäeva
seondumine) 2) ühe raku molekulid võivad seonduda teise raku erinevat tüüpi molekulidega (heterofiilne seondumine) 3) rakkude pinnal olevad retseptorid võivad seonduda omavahel läbi mitmevalentse siduva molekuli. Märgumine on tahkel või vedelal pinnal ühe voolise asendumine teise voolisega. Nähtused, mis toimuvad kolme faasi piirpinnal ning viivad pinna vabaenergia kahanemisele. Mägumise perimeeter on kolme faasi kokkupuutejoon. Äärenurk iseloomustab märgumise ulatust. Äärenurk alla 90º - märgumine, üle 90º - mittemärgumine ja 0º - laialivalgumine. Märgumissoojus on energia hulk, mis eraldub märgumisel pinnaühiku kohta. Märgumisnähtused tahke-vedela aine piirpinnal kutsuvad esile kapillaarnähtused- vedelikusamba tõusu või languse kapillaaris ning määravad õhk-vedeliku piirpinna kuju. Vedelikusamba kõrgus on tasakaalustatud pindpinevusjõuga kolme faasi piirpinnal. Neid põhjustab
annaabi.ee 
