kuriteoga, mille eest karistusseadustik ei näe ette karistusena eluaegset vangistust. Lühimenetlus võimaldab menetluse läbiviimist vaid toimikumaterjalide põhjal, tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata. Süüdimõistvat kohtuotsust tehes vähendab kohus süüdistatavale määratud karistust ühe kolmandiku võrra. 2. Kokkuleppemenetlus Kokkuleppemenetlust võib kohaldada, kui nii prokurör, kaitsja, süüdistatav, kannatanu kui tsiviilkostja on nõus kokkuleppemenetlusega. Samuti peab olema tegemist teise astme ja erandina seaduses sätestatud juhtudel ka esimese astme kuriteoga. Süüdistatav ja tema kaitsja nõustuvad selle menetluse käigus süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooni, kuriteoga tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõuavad kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kui ei prokurör, süüdistatav ega kaitsja ei loobu kokkuleppest istungil ja kohtunik on
15 / 20 põhiõiguste kaitstuse pärast." Eesti Päevaleht 05. 09. 2016). Ja teisal: "... riik peab võimalikuks inimesi süüdi mõista ka ebaausa menetluse tulemusel." Samas kirjutises edasi: "Kehtiv kriminaalmenetluse seadustik on aga nii ebaaus, ebatõhus kui ka põhiõigusi eirav." (Leon Glikman: "Õigusriik Eesti moodi ehk Riigil on alati õigus" EPL 08. 02. 2016). Ka Glikmani meelest on kokkuleppemenetlus problemaatiline: kokkuleppemenetlusega motiveeritakse enda süüditunnistamist ilma kohtuprotseduurideta, paljalt prokuratuuri süüdistuse põhjal. Kuid see pole kokkuleppemenetluse ainus küsitavus KOKKULEPPEMENETLUS ON OMA OLEMUSELT RIIGI DIIL KURJATEGIJATEGA. Sageli on kahtlustatu käsitamine protsessi nõrgema poolena kindlasti õigustatud siis, kui ta on süüdistuse ebaproportsionaalselt püüdliku surve all. Üldjuhul peaksid
ette karistusena eluaegset vangistust. Lühimenetlus võimaldab menetluse läbiviimist vaid toimikumaterjalide põhjal, tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata. Süüdimõistvat kohtuotsust tehes vähendab kohus süüdistatavale määratud karistust ühe kolmandiku võrra. Kokkuleppemenetlust võib kohaldada, kui nii prokurör, kaitsja, süüdistatav, kannatanu kui tsiviilkostja on nõus kokkuleppemenetlusega. Samuti peab olema tegemist teise astme ja erandina seaduses sätestatud juhtudel ka esimese astme kuriteoga. Süüdistatav ja tema kaitsja nõustuvad selle menetluse käigus süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooni, kuriteoga tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõuavad kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kui ei
Prokuratuur kas üritab teist kokkulepet sõlmida või otsustab teha üldmenetlust. Kokkuleppemenetluse algatajaks võib olla nii prokuratuur (KrMS 223 lg 4, 240), kui ka kahtlustatav või süüdistatav (KrMS 242 lg 1). Enne kokkuleppemenetluse läbirääkimisi selgitab prokuratuur kahtlustatavale või süüdistatavale tema õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi ning kahtlustatava või süüdistatava ja tema kaitsja nõustumisel kokkuleppemenetlusega koostab nõusoleku kohta vastava protokolli. Prokuratuur selgitab ka kannatanule või tsiviilkostjale tema õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse kohaldamise tagajärgi ning tema nõustumisel koostab nõusoleku kohta vastava tagajärgi. Pärast nõusolekute kohta protokollide koostamist alustab prokuratuur koostamist alustab prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava ja tema kaitsjaga läbirääkimisi kokkuleppe koostamiseks (KrMS 244 lg 1)
annaabi.ee 
