Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kokkulepeliselt" - 5 õppematerjali

Baltisaksa kõrgkultuur Eestis
2
docx

Baltisaksa kõrgkultuur Eestis

Teaduste Akadeemia. Eduard Gustav von Toll on pälvinud Suure Hõbemedali autasu. Eduard von Toll veetis suurema osa ajast Venemaal. Tema viimane ekspeditsioon toimus 1900.aastal ning sai alguse Tallinnast, kust ta elas ning kus ta jättis hüvasti oma perekonnaga. Tallinnast viis reis jällegi Uus-Siberi saartele, kus Eduard koos kolme mehega Benetti saarele, mida üles kaardistati, kus koguti mineraale ning ehitati maja. Kokkulepeliselt oleks pidanud laev neile kolme kuu pärast järgi tulema, kuid karm talv külmutas mere ning laev ei pääsenud nendeni. Eduardi ning tema kaaskonna varud hakkasid lõppema ning nad liikusid Teistele Uus-Siberi saartele edasi. Benetti saarelt lahkudes jäid nad kadunuks. Laeval olnud meeskond korraldas päästeekspeditsiooni, kuid leiti ainult Benetti saarelt olevad Tolli asjad. Tolli ning kolme teise mehe surnukeha ei leitud. Tolli surmaks loetakse 1902.aasta

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
Maa-tüüpi planeedid
32
odp

Maa-tüüpi planeedid

Maa on loodusgeograafiline piirkond. Mõnikord nimetatakse maadeks ka riike ja muid piirkondi. Maa on maastik või piirkond ilma linnadeta, kus inimesed tegelevad peamiselt põllumajanduse, kalanduse ja metsandusega. Maa ehk maakera on päikesesüsteemi kolmas planeet. Vanaajal peeti maad üheks elementidest. Maa on mõiste elektrotehnikas, mis tähendab elektrit juhtivat Maa pinda, mille potentsiaal mistahes punktis on kokkulepeliselt loetud 0-iks. Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu.Maa tekkis 4,54 miljardit aastat tagasi. Maa biosfäär on oluliselt muutnud Maa atmosfääri ja planeedi teisi abiootilisi omadusi, võimaldades kiiret aeroobsete organismide ning osoonikihi teket, mis koos Maa magnetväljaga blokeerib kahjulikku päikesekiirgust võimaldades elu maal.Maa geofüüsilised omadused ning

Füüsika → Füüsika
4 allalaadimist
Mootor
26
docx

Mootor

­ õli soojusülekandetegur jahutuskeskkonda, W/(m2 x K), ­ õli keskmine temp. radiaatoris, ( K), ­ keskkonna (vesi/õhk) keskmine temperatuur, mis läbib radiaatorit, (vee korral K); e) puhastustusvahendite tööprintsiip, e läbilaske koefitsient: , kus ­ õlihulk, mis tsirkuleerib läbi puhastusagregaadi; ­ õlihulk, mis läbib õlikanali; f) süsteemi töö automatiseerituse aste. Kokkulepeliselt võtame kasutusele lühendid mootori agregaatide õlitusviiside kohta: surveõlitus (P-pressure), paiskõlitus (S ­ splash or spray) ja sukeldusõlitus (D - dip). Sellisel juhul saab mootori detailide õlitust tähistada alljärgnevalt: 1) väntvõllilaagrid (P); 2) nukkvõllilaagrid (P); 3) nukkvõlli nukid (S); 4) nookurid (S); 5) tõukurvardad (P/S); 6) hüdrotõukurid (P); 7) kolvisõrm (S); 8) silindriseinad (S); 9) propelleri juhtseade, võllilaagrid (P); 10) propelleri ajam (S);

Auto → Auto õpetus
180 allalaadimist
Ökoloogia konspekt
16
doc

Ökoloogia konspekt

kasvab. Tänapäeval käsitletakse nissi kui ruumi osa hulgamõõtmelises hüperruumis, mille telgedeks(dimensioonideks) on olulised ökoloogilised faktorid, milles vaadeldav liik suudab püsivalt elada ehk, millele ta on kohastunud. Loeng 24.03.09 NB! Kirjalik eksam toimub 30. aprillil, neljapäev, Vanemuise ringaudikas kell 14.15. Suulised eksamid samal nädalal. Kaks suulise eksami aega: 29.04 kell 10:15-15:00 ja 05.05 samal ajal. Ühel päeval 15 inimest. Lai 36, tuba 151. Kokkulepeliselt räägitakse nisist liigi puhul. · Fundamentaalne ehk autökoloogiline niss(potentsiaalne ­ vaadeldav liik oleks suuteline elama). · Realiseerunud ehk sünökoloogiline niss(tegelik ­ ei lasta elada kõikides sobivates tingimustes). Kuuse ja männi puidu biomassi % graafik sõltuvalt niiskusest. Potentsiaalne ja tegelik. Kuusk on tugevam konkurent(täpselt keskel, parajalt niiske), seega mänd saab

Ökoloogia → Ökoloogia
190 allalaadimist
Rakenduselekroonika
50
doc

Rakenduselekroonika

vältel. Impulsi amplituud maksimaal väärtus (Um) Periood ­ periood on ajavahemik ühe impulsi algusest kuni teise samapolaarse impulsi alguseni (T) T= ti+tp Impulssi kestus ­ ti ­ on ajavahemik impulssi algusest kuni tema lõpemiseni Pausi kestus - tp ­ on ajavahemik impulssi lõpemisest kuni järgmise impullsi alguseni. Väga sagely on impulsside kuju moonutunud sel juhul võib tekida probleeme impulssi kestuse määramisel kokkulepeliselt kui on tegemist moonutatud impulssidega siis määratatakse impulssi kestus tasemel 0,1 ja juhul kui on tegemist ebamäärase kujuga impulsidega siis tasemel 0,5 mida nimetatakse impulsi kestuseks pool kõrgusel. Joonis 4.1.2 graafik Parameetrid: Harvendus F=T/ti - Joonis 4.1.3 graafik Täitetegur Kt=1/F Sagedus ­ f=1/T (imp/sek) ­ Impulsi polaarsus ­ on pinge voolu või võimsuse muutumise suund impulsi kestel on olemas positiivseid ja negatiivseid ning kahepolaarseid impulse

Elektroonika → Rakenduselektroonika
129 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun