Kogemusteta pole tähendusi. Elukeskne Albert Schweitzeri eetiline printsiip ,,aukartus elu ees". Elu on kõige kõrgem väärtus olenemata, kas see on looma või inimese elu. Ökosüsteemikeskne Arvestatakse terve ökosüsteemiga nii eluta kui ka elus looduse osaga. Absoluutseks väärtuseks on looduse ilu, ehedus ja mitmekesisus. Koostöö eetika kristlikus traditsioonis Pööratakse rohkem tähelepanu kokkukuuluvusele loodusega. Seda peetakse iseloomulokuks idamaistele usunditele ja loodusrahvastele. Eetiline suhe ei põhine võimul vaid võrdsusel. Arne Naess esitatud jaotus: · Pinnaline ökoloogia Hoolimatus inimeste ja kõige muu elava suhtes · Süvaökoloogia Mõtiskletakse elu eesmärgi nimel ja liigutakse kogu maailma arvestamise suunas. ,,Mina" on ühenduses vaimses ja bioloogilises maailmas. Samastutakse kogu muu maailmaga.
Kommunitarismi doktriini kohaselt Õe teooria eesmärk on Õe adekvaatse tunnetuse saavutamine, üks võimalus selleks on pöördumine doktriinide poole. Eriti kasulik on selline lähenemine PõhiSe lahtimõtestamisel, kuna siin on paljudel juhtudel tegemist printsiip-normidega. Kommunitarism on üks sotsiaalsetest teooriatest, mis taaselustus USA-s paar aastakümmet tagasi vastukaaluks seal valitsenud individualismile (kapitalism). Kommunitarism asetab rõhu kokkukuuluvusele, teatud ühtsusele Kommunitarismi eelis on ka selles, et see käsitleb poliitilise tahte kujunemist eetilise diskursusena, mille käigus leitakse inimeste ja nende elu vormide jaoks parimad lahendused. Mis on siis iseloomulik kommunitarismile kui süsteemsele arusaamale (tunnetusele) ühiskonnast? Esmalt tuleks leida vastus küsimusele, mis on see, mis inimesi või nende ühendusi ühendab. Vastused on erinevad, sõltuvalt
d. otsuse väärtustav järelkontroll, näiteks EL ja RK otsused, õiguse printsiibid. 3) välimine argumenteerimine = tõlgendamine (teleoloogiline aspekt): i. grammatiline ii. ajalooline iii. süstemaatiline iv. mõtte- ja eesmärgikohane 3. Kommunitarism kui õigusest arusaamise teooria Kommunitarism on sotsiaalne teooria, mis tekkis kapitalismi kantsis, USAs umbes 20 aastat tagasi vastukaaluks valitsevale individualismile. Kommunitarism on doktriin, mis panustab ühiskonnas teatud kokkukuuluvusele, teatud ühtsusele. Kommunitarism räägib ühtekuuluvusest, kuulumisest ühiskonda ja vastandub kapitalismile, kus igaüks võitleb iseenda eest (individualism). Kommunitarism on vaid üks põhiseadusest arusaamise teooria, on ka teisi. Jaguneb: 1. Konservatiivne kommunitarism 2. Universaalne kommunitarism 3. Liberaalne kommunitarism Õiguse teooria eesmärk on õiguse adekvaatse tunnetuse saavutamine, üks võimalus selleks on pöördumine doktriinide poole
saavutamine, üks võimalus selleks on pöördumine doktriinide poole. Eriti kasulik on selline lähenemine Põhiseaduse lahtimõtestamisel, kuna siin on paljudel juhtudel tegemist printsiip- normidega. Kommunitarism on üks sotsiaalsetest teooriatest, mis taaselustus USA-s paar aastakümmet tagasi vastukaaluks seal valitsenud individualismile. Individualismile heidetakse ette isiku ühekülgset nägemist, kõige redutseerimist isiku tasemele. Kommunitarism asetab rõhu kokkukuuluvusele, teatud ühtsusele – alates ühiskonnas eksisteerivatest väikegruppidest kuni ühiskonna kui tervikuni välja. Esmalt tuleks leida vastus küsimusele, mis on see, mis inimesi või nende ühendusi ühendab. Vastuseid on siin erinevaid olenevalt sellest, mida me kokkulangevate huvide (identiteetide) all mõistame. Näiteks inimõigusi silmas pidades on küsimus rassist, religioonist või rahvusest irrelevantne. Kui aga mõelda ühtsuskriteeriumina
annaabi.ee 
