Tabas õnnetus, trooni võis edasianda meesliini pidi: Nikolai II abielust sündis 4 tütart, sündis poeg, kellel oli verehüübimatus, väidetavalt Rasputin oma võimetega ravis poja. Keisrinna hakkas teda usaldama. Hakati tema nägemustre järgi riiki juhtima, otsuseid tegema. Dets 1916 õnnestus R tappa. Mõrvar vürst Felix Junsupov, plaanis R. Mürgitada , mürk ei mõjunud, lõpuks lasti kuul pähe. Ei aidanud, siiski toimus veeb.rev, Kujunes kaksikvõim: a) ajutine valitsus: eesmärk kokkukutsuda valimised, asutav Kogu pidi määrama valitsuse. b) Petrog. Tööliste nõukogu: peamine jõud ehk armee oli nende käes, ei sekku valitrsemisse. Tähtsamad erakonnad: Kadetid (KD partei) (vaba vabaduse partei) ja Esseerid. Mensevikud- pooldasid, et ven peaks uuele korrale üle minema reformide teel, valimiste kaudu. Kiiremeelne enamlased: botsevikud (lenin) koguvad popul. Lenini isiksus oli tsaariven keelatud. Lenin toimetatakse Petrogradi läbi Sks. Aprillis ilmub Petr. Alexander Parvus
Suuremates linnades oli oodata näljamässe. Poliitilised: keisrivõimu autoriteet oli langenud. Õukonnas võttis maad moraalne laostumine. Raputini mõju keisriperekonnale. Ükski ametnik ei toetanud enam Nikolaid. Rahulolematuse üldine kasv. Ajutine valitsus: algatati reforme, mis parandasid rahva olukorda. Astuti samme liberaalse demokraatia suunas. Lubasid kokkukutsuda Asutava Kogu, mis pidi olema valitud demokraatlikult. Anti riikidel autonoomiad (nt Eesti). Sõnavabadus, trükivabadus, amnestia poliitvangidele ja riigi vastastele. Ajutine Valitsus ei suutnud võimule jääda, kuna nad ei lõpetanud sõda ning suurenes maa võtmise anarhia. Rahvas polnud nendega rahul. Enamlased lubasid rahu, maad ja leiba, riigipööre. 12. Miks, millal ja kuidas õnnestus Vene enamlastel võtta võim? Millised muutused toimusid Venemaa
Selle sõjaga sai selgeks, et venemaa oli äärmiselt mahajäänud maa. Krimmi sõda sai tõukeks uuendustele, mida hakkas läbiviima keiser Aleksander II Sõjaliselt ja tehniliselt oli äärmiselt maha jäänud. Transport oli mahajäänud, raudteed, teed jms. Nekrutid kes pärisorjade seast võeti olid kirjaoskamatud, teenisid 25 aastat, oli kehv sõjavägi. Mujal oli ülemindud juba üldisele sõjaväeteenistusele. Väike koosseis rahuajal, sõjaajal sai suure armee kokkukutsuda, õpetatud reservid. 1862-1874 viidi sõjaväe vallas läbi hulk reforme. 1874 kehtestati üldine sõjaväekohustus. Teenistuskäik sõltus haritusest. Mida haritum, seda lühem teenistus. 1874 reform oli ainult mis tunnustati ka kohe Baltikumis. Aleksander II 1860 reformid. · 1861 maarahva seadused. talupojaseadused · Passikorraldus. Kõik said rännata igast külast külasse. · Passi eest tuli maksta. Ei tohtind olla vallale ja mõisale võlgu ja kohustused olid
Viljaikaldus. Hindade tõus. See kõik lõi eeldused sotsiaalseks plahvatuseks. Siiski tuleb märkida, et esialgu ei aimanud keegi, kuhu sündmused välja viivad. Taotleti suhteliselt piiratud reforme, mitte ühiskonna peapeale pööramist. Revolutsiooni algetapil oli kuningas pigem ‘revolutsiooni leeris’ kui selle vastu. Revolutsiooni algus Prantsusmaal 57 1789 aastal otsustas kuningas Louis XVI kokkukutsuda Generalstaadid, et leida toetust reformidele (eriti maksude osas). Valimiste ajal ilmus Abee Siyés’i kuulus kirjutis “Mis on kolmas seisus?” (vastus: kolmas seisus on peaaegu kõik (inimesed), aga ei otsusta midagi). Generalstaadid tulid kokku 5. mail Versailles’s. Tekkis vaidlus hääletuskorra üle – kolmas seisus, keda oli kõige rohkem, taotles, et kõik kolm koda hääletaks ühiselt, mis taganuks neile ülekaalu. 19. juunil kuulutasid kolmanda seisuse saadikud ja osa nendega