vältida kas-küsimusi; vältida liiga üldsõnalisi küsimusi; vältida vastaja jaoks ebamugavaid küsimusi (v.a aktuaalsel teemal tõe väljaselgitamise eesmärgil); leida küsimused, mis avaksid intervjueeritavat kõige paremini; intervjuu käigus võib tekkida lisaküsimusi või vaja minna täpsustavaid küsimusi (kui vastus on ebaselge) ja kokkuvõtvaid küsimusi (kui selgitus olnud pikk ja põhjalik). Intervjuu kokkukirjutamisel ei tohi erinevate küsimuste vastuseid liita ega küsimusi ja vastuseid ära vahetada. Enne materjali avaldamist tuleks intervjuu tekst anda intervjueeritule lugemiseks. NÄIDE Harjutame Valmistu intervjuuks 1. Mõtle, kellega sa tahaksid intervjuud teha. Vali see inimene oma meediarühmast. 2. Vali teema (mis põhjusel sa selle isikuga tahad rääkida). 3. Koosta vähemalt viis küsimust. 4. Vii intervjuu läbi. 5. Kirjuta intervjuu kokku. NB
KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE 6. Muutumatud sõnad (määr- ja kaassõnad): KOKKU LAHKU Põhimõtted: alatasa, üleeile, omapead, väga hea, tohutu suur, seal sees a) tähenduspõhimõte - kokkukirjutamisel saab sõnaühend uue tähenduse, ülekäte, seejuures, tasapisi, selja taga, värisevi käsi, aja jooksul, teisele nt lapsepõlv, peatükk, ülepea; seljataga, poole, b) vormipõhimõte - nimetavakujuline või lühenenud tüvega sõna siiapoole, allpool, lõuna poolt,
Omadus-, arv-, ase- ja määrsõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast tavaliselt lahku, nt suur maja, kolm nurka, tolle aja, kummuli paat. Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine Tavaliselt kirjutatakse nimi nimetusest lahku. Kokku- või lahkukirjutamine sõltub nime struktuurist, nt mõnikord kuulub nime koosseisu nimetus, nimel võib olla täiend jm. Omadussõna kokku- ja lahkukirjutamine Erinevalt nimisõnade kokku- ja lahkukirjutamise reeglitest ei ole omadussõnade eelneva sõnaga kokkukirjutamisel tähtsust täiendsõna käändel. Omadussõna kirjutatakse eelnevaga kokku, kui moodustub kindla tähendusega omaette mõiste, nt. sinimustvalge, kurikaval, helekollane, sademeterikas, magushapu, möödunudaastane, peegelsile. Kokku kirjutatakse tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust, nt. ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane.
nukkudena.” „Oh! Ma olen tüdinud kogu aeg nukk olemast. [---] Oleks juba aeg, et minust saaks inimene nagu kõik teised.” (Lk 115–116.) Haldjas annab talle konkreetse tähtaja, millal see rõõmustav sündmus peaks toimuma. „Paraku tuleb nukkude elus alati ette mõni „kuid”, mis kõik ära rikub” (lk 139). Mõistu võttes on puunuku poisiks muutumine lapse inimeseks kasvamise lugu. Selline oli küllap kirjaniku tagamõte selle seiklusloo kokkukirjutamisel. Et inimeseks saada, peab nukk ehk siis teisisõnu laps läbi elama ka ehedat kahetsust, kurbust, leina. Ta peab oskama ennast teise olukorda asetada ja minakesksest maailmanägemisest valusate kogemuste kaudu loobuma. Ta peab õppima isetust ja kuuletumist ja reeglitega arvestamist. 125 aastat tagasi tahtsid lapsed suureks saada. Ühiskond eeldas seda neilt ja nõudis juba varakult arusaamist. Praegu tõstetakse väärtuseks laps-olemist, eriti veel noor olemist. Täiskasvanuks saada on nõme
Tegevuskava koostamine 4 Projekti tulemuste kontroll ja riskide analüüs 2 Teiste plaani esitamiseks vajalike dokumentide ülevaatus (prognoosid, 1 hinnapakkumised, taotluse vormi täitmisega seotud küsimused) Vajalikuks võib osutuda kuues kokkusaamine, et lahendada plaani kokkukirjutamisel esilekerkinud küsimused. Taotluse dokumentatsiooni lõplik koostamine on projektijuhi ja/või konsultandi ülesanne. Töökoosolekud tuleb jagada ühtlaselt kolmekuulise ajavahemiku sees, jättes vahepeal piisavalt aega info kogumiseks ja plaani osade kirjutamiseks. Samas ei tohi pausid muutuda liiga pikaks, et protsess venima ei hakkaks. Ideaalne rütm on üks kohtumine nädalas, kuid siin võib takistuseks olla tegijatele jagatud ülesannete täitmise jõudlus. Tavaliselt
annaabi.ee 
