Kannaluude loetlemist alustaakse mediaalset küljest. 56. Kanna luude iseärasused. Kõik kanna luud on täielikult eristatavad vaid karnivooridel ja seal. mäletsejalistel on kokku kasvanud teine ja kolmas kannaluu ning neljas ja tsentraalne kannaluu, moodustades tsentrokvartaalluu. Hobusel on liitunud esimene ja teine kannaluu. 57. Pöia luude iseärasused. Karnivooridel leidub esimene pöialuu rudimendinam koeral sageli esimese kannaluuga kokkukasvanult. Sea tagajalal on neli pöaluud, millest keskmised on äärmistest tugevamad. Mäletsejalistel on arenenud vaid kolmas ja neljas pöialuu, mis on omavahel kokku kasvanud. Seal ja mäletsejalistel on pöia-seesamluu. Hobusel on arenenud vaid kolmas pöialuu, mis on erinevalt kämblaluust pikiovaalse ja ümaravõitu ristlõikega. 58. Varvaste luude iseärasused. Kassil alati enamasti ka koeral esimene varvas puudu. Kui see aga esineb, siis koosneb varavs kahest varbalülist
Pindluu on välja arenenud ja sääreluu suhte taandarenenud, naaskeljas, läheb üle sidemeks. 1. I ja II kannaluu on liitunud 1. Kõik kanna luud on eraldi 1. Arenenud III pöialuu, erinevalt kämblaluust on 1. I Pöialuu säilinud pikiovaalse või ümara ristlõikega. 2. II ja IV rudimendina, sageli I pöialuu on taandarenenud-tikkelluud kannaluuga kokkukasvanult 1. I varvas puudub enamasti Sarnanevad eesjala omadega. (kui on, siis 2 lüli) Karnivoorid fe Skelett laiusega, kaudaalselt tugevalt längus. 1. Vaagnavöötme skelett (Cingulum membri pelvini): Puusaluu (Os coxae) 1.1
Düsplaasia põhjusteks on geneetika, kiire kasv ja ülekaalulisus. Puusaliigeste düsplaasiat ei pruugi olla näha, küünarliigese düsplaasia üldjuhul avaldub lonkena. Samuti ei pruugi koer tahta enam liikuda – liigesed on valusad. Patella luksatsioon – põlvekedra kohaltnihkumine 11 Spondüloos – selgroolülide kokkukasvamine. Kokkukasvamine on valus – luu käib vastu luud. Kokkukasvanult enam ei ole valus, kuid selg on jäik. Võib olla geneetiline või traumast tingitud. Koera normaalne kehatemperatuur 38-39,2 C; tuleb jälgida, et kraadiklaas on vastu limaskesta. Väikestel koertel on pulss kiirem. CRT – kapillaaride taastäituvusaeg – vajutades sõrmega limaskestale, mõõta aega taastäitumiseks. Normaalne 1-2 sekundit. 12
pruunide soomustega. Kübara serv terav, kahvatukollakaks ja muutub pehmeks. Piiril seeneliha pehme, hiljem sitke, valge. Poorid mustjas joon. Eestis sage, eriti haaval ja näha. Esineb vahtral, saarel ja jalakal kasel. Kõbjased vöötkõbjas kübarad tekitab. südame mädanikku. Nakatub asetsevad rühmadena, vahel kooretüügaste kaudu. Eestis sage. kokkukasvanult, poolringjad, suhtelislet Vahtratarjak kübarad mitmeaastased, korrapärase kujuga. Ülakülje kinnitumise korkjad või peaaegu puitunud, ühisel alusel, kohas kõrge kühm. Viljakeha ülakülg on üksteise kohal, vähe eenduvate kübaratega, karvane ja matt, määrdunud kollakas või vahel peaaegu liitunud. Kübara ülakülg pruunikas, ebaselgelt vöödiline. Seeneliha määrdunud valge, sageli sammaldunud. on valge, poorid on valged või
annaabi.ee 
