Olulisimaks on eestlastele laulupidu. Esimene laulupidu toimus 1896. aastal Tartus, mis tegelikult oli tänulaulupidu Liivimaa talurahva orjusest vabastamise 50. aastapäeva auks. Tänaseni toimuvad Eestis laulupeod iga viie aasta tagant. Öeldakse küll, et eestlased on külm ja kitsi rahvas, kes ei näita emotsionaalselt oma tundeid välja ja hoiab pigem omaette, kuid laulupidu on hea näide eestlaste kokkuhoidmisest. Eestlased teavad palju on meie esivanemad pidanud kannatama ja võitlema iseseisvuse, vabaduse nimel ja seda austatakse ühiste laulmistega. Just nimelt laulupidudest on kujunenud rahva ühtekuuluvuse väljendaja. Ühtlasi on mulle kui indiviidile väga oluline see, et ma kuulun kuhugi. Olles Eesti Vabariigi kodanik tean, et ma võin Eesti riigile loota. Kui ma satun välismaal ohtu või mind süüdistatakse milleski, siis tegeleb selle juhtumiga Eesti riik ning kehtivad Eesti seadused.
Ta oli eluhetke, aga ülikoolis sai ruttu selgeks, et ta just välja astumas merest, tema ihu oli ei ole suuteline tasuma oma õppekulusid. Nii pruun, juuksed märjad, ilme nukker ning tulid liiklusmärgid. Siis tuli abielu – tema salapärane. Tema kaelas rippus peenikese unistuste kroon, unistus jäägitust keti otsas kuldne kalake, mis sätendas ja kokkuhoidmisest, mõistmisest ja hellusest. heitis tõmmult nahalt kuldseid kiiri. Nii sai Kuid tegelikkuses taandus kõik pidevale mehe unistusest pomm, tohutu jõud, täis rahapuudusele, abikaasa täitumatutele teadmist ja kindlust. Päevast päeva vaatas ta soovidele, ja sinna see lõppes. Aga unistused pilti ja ootas. Tema keha oli lõhkemas 15
et osta kinopileteid ja šokolaadi. Ja nii ei saanudki see tüdruk teada, et talle oli kirjutatud terve sahtlitäis luuletusi ja temast oli mõeldud kõige kaunimaid mõtteid. Siis unistas poiss saada kunstnikuks, et piltidele talletada need meeletud kujutelmad, mis täitsid igat tema eluhetke, aga ülikoolis sai ruttu selgeks, et ta ei ole suuteline tasuma oma õppekulusid. Nii tulid liiklusmärgid. Siis tuli abielu. Tema unistuste kroon, unistus jäägitust kokkuhoidmisest, mõistmisest ja hellusest: kuid tegelikkuses taandus kõik pidevale rahapuudusele, abikaasa täitumatutele soovidele ja sinna see lõppes. Aga unistused jätkusid. Päevad jäid lühikeseks, et kõiki unistusi ära unistada ja varsti jäi puudu öödest. Ta istus, silmad tühjad, loobus tööst, läks elama oma väikesesse metsamajakesse, elas mõttes läbi kõige kaunimaid ja kirglikumaid elusid, nautis mõttes meeletut õnne,
korda väiksema laevakütuse kuluga. Seilamise kiirust 17–18 sõlme hakati nimetama ökonoo- miliseks kiiruseks ja kiirust 14–15 sõlme superökonoomiliseks kiiruseks. Pikenes veoaeg, kuid laevakütuse kokkuhoidmisest saadud kulusääst osutus suuremaks, võrreldes pikema reisiga tekki- nud täiendavatest kuludest. 86 5 Veetransport Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Pilt 5.23 Ro-ro laeva ülemine tekk Pilt 5.25 Con-ro alus Pilt 5.24 Ro-ro laev allalastud ahtrirambiga Pilt 5
annaabi.ee 
