· Kohvi, teed või mõnd muud kuuma jooki 2 tassi · Suhkrut 15g kuuma joogi tassi kohta, koort 15g · Kooke kokku kuni 100g · Pähkleid või mandleid 25-30g · Väikesi küpsiseid 25-30g · Puuvilju või marju 50-100g · Karastusjooke 200g (20cl) Ülesanne: vali praktikapäeva fursettlauale sobiva toidu retsept. Kirjuta välja ained/kogused, reasta tegevused. Proovi välja arvutada toidu kogukaal (klaasi, dl ja spl kaalud on kokaraamatutes tabelites tavaliselt olemas). Mitmele külalisele sellest jätkuks? Kui palju aega valmistamiseks kulub? Kui palju maksab? NÄIDE: Retsept: Täpsed ja Tegevus Tegevuseks kuluv Odrajahuküpsised umbkaudsed aeg kogused Maksumus 100g margariini 100g 3.00 Vahusta margariin suhkruga 10 min 2 spl suhkrut 50g 0
jäätisekohviku Pariisis. Ameerikas avati esimene jäätisekohvik enam kui sajand hiljem, 1776. aastal New York City's. Räägitakse, et George Washington olevat olnud nii suur jäätisesõber, et kulutas 18. sajandi lõpus suve jooksul jäätisele tervelt 200 dollarit. Võib öelda, et jäätisemüük rahvale algas 18. sajandil Ühendriikides. 19. sajandi lõpuni peetigi jäätist peamiselt suvemaiuseks, kuid nupukamad perenaised võisid sellega peret kostitada aastaringselt, sest kokaraamatutes trükiti ka jäätiseretsepte. Sel sajandil ilmus esimene jäätise hulgimüügiga tegelev firma. 1843. aastal leiutas New England'i koduperenaine Nancy Johnson käsitsi vahustava jäätisemasina, kuid rahapuudusel müüs patendi 200 dollari eest edasi. Jäätise tööstuslik tootmine ja laiem tarbimine sai alguse alles 19. sajandil. Esimene jäätisetehas ehitati Jacob Fussell'i poolt 1851. aastal Ameerikasse Baltimore'i ning esimene jäätisekoonus valmistati 1896. aasta septembris.
1660. a. avas ettevõtlik itaallane Francesco Proccopio maailma esimese jäätisekohviku Pariisis. Ameerikas avati esimene jäätisekohvik enam kui sajand hiljem, 1776. aastal New York City's. Räägitakse, et George Washington olevat olnud nii suur jäätisesõber, et kulutas 18. sajandi lõpus suve jooksul jäätisele tervelt 200 dollarit. 19. sajandi lõpuni peetigi jäätist peamiselt suvemaiuseks, kuid nupukamad perenaised võisid sellega peret kostitada aastaringselt, sest kokaraamatutes trükiti ka jäätiseretsepte. 1843. aastal leiutas New England'i koduperenaine Nancy Johnson käsitsi vahustava jäätisemasina, kuid rahapuudusel müüs patendi 200 dollari eest edasi. Jäätise tööstuslik tootmine ja laiem tarbimine sai alguse alles 19. sajandil. Esimene jäätisetehas ehitati Jacob Fussell'i poolt 1851. aastal Ameerikasse Baltimore'i ning esimene jäätisekoonus valmistati 1896. aasta septembris.
roog. (1) Keskaja peenele köögile oli iseloomulik nii toidu värvi ja maitse kui ka vormi muutmine. Pirukad, magustoidud ja muud road vormiti taime- ning loomariigist võetud eeskujude järgi seene-, kala-, vähi-, muna- või linnusarnaseks. (1) Pidusöögi oluline osis oli lauakaunistus ehk üllatusroog, mis oli söömaaja omamoodi kõrgpunkt. Traditsioonilised üllatusroad olid värvitud sulestikuga paabulinnud ja luiged. Selliste lauakaunistuste tegemiseks jagati õpetusi kokaraamatutes. Kõigepealt tuli luigelt eemaldada nahk koos sulgedega ja kaelaga; liha praeti vardas ning pandi seejärel tagasi ,,sulerüüsse". Luike serveeriti kollases piprakastmega. (1) 14 4.2 Kaetud laud ja lauakombed Luksuseks ja sotsiaalseks tunnusmärgiks olid keskajal ka peened lauakombed. Mõõtuandev oli sel alal kõrgaadel, kelle käitumisviise püüdsid alamad kihid matkida. Etiketi järgi pidi söögilaud olema kindlasti kaetud linaga. (1)
annaabi.ee 
