Kunu otsustas neid karistada. Must tahm kattis mäed ja jumal Kunu lõikas ära tee jungi rahvale pealinna püha Titicaca järve ääres. Näljased ja janused inimesed, jäänud ilma oma pealikutest, olid sunnitud rändama mööda maad. Siis nad avastasid juhuslikult kokapõõsa imelised omadused - oli vaja vaid närida selle põõsa lehti, kui taastus jõud, kadus väsimus. Lõpuks inimesed ületasid mäed ja jõudsid oma linna tagasi." Niisugune on vana indiaanlaste legend. Coquero - kokalehtede närija- segab kokapõõsalehed lubja või taimetuhaga, vormib segust suutäie ja närib seda. Coquero`l on alati üks põsk pungil. Nii kujutatakse kokanärijaid ka vanadel inkade skulptuuridel. Koka suutäie, kokaada, närimine (ligikaudu 40 minutit) on muutunud aja ja kauguse mõõduks. Koka annab näljasele täiskõhutunde, väsinule ja kurnatule uut jõudu,õnnetule unustust. XIX sajandi teisel poolel isoleeriti koka lehtedest kokaiin ja avastati selle paikselt tuimestav toime
Viies tase Kuidas valmistatakse? kuidas mõjub? Euroopas on hakatud kokaiini üha rohkem tarvitama. Eestis peetakse seda siiski kalliks. Kokaiini saadakse kokapõõsa lehtedest. 2-3 m kõrgune kokapõõsas kasvab Peruu Andide idanõlvadel ja selle lehti kasutasid juba inkade ülikuist esivanemad. Kokapõõsa lehtede närimine on muutnud elu karmides Boliivia, Kolumbia, Ecuadori ja Peruu mägipiirkondades talutavamaks aastatuhandete vältel. Kokalehtede närimisel imenduv mahl kustutab näljatunde, on suurepärane ergutusvahend ja taastab jõu. Inimene tunneb, et eraldub teda ümbritsevast keskkonnast. Kuid selline õnnelik seisund on lühiaegne, lõppedes tardumuse ja sügava unega. Kokalehtede närija töövõime kahaneb, tal on raske keskenduda, sageli juhtub õnnetusi. Lehtede pikemaajalise tarvitamise tagajärjel väheneb ka füüsiline vastupidavus ja organism muutub haigustele vastuvõtlikuks: sageli esineb maksapõletikku, samuti
kristallidest koosnev valge pulber) · amfetamiini tüanoreksigeensed( isu vähendavad ravimid) · kofeiin( kohvis, tees ja cola-jookides) Kokaiin Kasvab Andides 1500 2000 meetri kõrgusel ning kasvab 2 3 meetri kõrguseks Kokapõõsast kultiveeritakse Lõuna Ameerikas: Peruus ja Boliivias Andide kõrgplatool, Ekuadoris, Loode- Brasiilias, Argentiinas ning Indoneesias ja Indias Kokalehtede närimine-Lõuna Ameerika indiaanlaste igivana komme Esialgu preestrite privileeg, hiljem muutus see üldiseks Konkistaatorid taipasid, et kokalehtede närijad tarvitavad vähem toitu, võivad juua soolast merevett Närijad on suhteliselt rõõmsameelsed, liikuvad ja ohutud ümbritsevatele inimestele. Kokaiin 19. sajandil isoleeriti koka lehtedest kokaiin Avastati selle paikselt tuimestav toim Algas kokaiini tootmine ja kasutamine paikse tuimestina operatsioonidel
Tacna - - Peruu lõunaosas Peruu majandus Maavaradest leidub vase-. Plii-, tsingi-, molübdeeni- ja rauamaaki, samuti hõbedat, kulda, naftat ning fosfriiti. Tööstusharudest on olulisemad värviliste metallida ning rauamaagi tootmine, keemia-ning masinatööstus, samuti ka kalatööstus. Peruu on suurimaid põllumajandussaaduste eksportijaid Ladina-Ameerikas. Kõige tähtsamad ekspordiartiklid on kohviuba, suhkur, puuvill ja kakaouba. Oluline on ka kokalehtede illegaalne eksport. Troopilistest vihmametsadest saadakse väärtuslikku puitu. Andide karjamaadel on levinud alpaca-, laama- ning vaisekasvatus. Kalapüügi maht on aastati erinev, kuid tähendab riigile olulist sissetulekuallikat. Peruu majandust iseloomustab selle riigi varieeruv pinnamood. Mägialad on rikkad oma loodusressursside poolest ning Vaikne Ookean pakub suurepäraseid kalastamisvoimalusi. Samas on liigne soltumine loodusressurssidest viinud Peruu
Ecuadoris, Kolumbias, Jaaval ja Sri Lankas. Tähtsaimad kokatootjad on Peruu, Boliivia, Ecuador ja Kolumbia. Kokapõõsas kasvab poolteise meetri kõrguseks. Õied on valged, lehed tumerohelised ja umbes viis sentimeetrit pikad. Lehed sisaldavad kuni üks protsent kokaiini. Lehti korjatakse kas närimiseks või tee valmistamiseks. Kokalehed on kokapasta, koka lähteaine, kokaiinhüdrokloriidi ja cracki tooraine. Kokalehtede närimine on igivana traditsioon Lõuna-Ameerika mägiindiaanlaste hulgas. Kokaleht koos lubjaga pannakse närimiskotikesse, seda näritakse ja seejärel neelatakse sülg alla. Närimisega vabaneb küllaldaselt kokaiini, nii et veres on võimalik selle kontsentratsiooni mõõta. Kokaiini närimiseks ei ole vaja mingeid erilisi vahendeid, ent väikesed kokaiinilehtedest pallikesed vihjavad sellele, et valmistutakse ainet tarbima.
Kokalehed on kokapasta, koka lähteaine, kokaiinhüdrokloriidi ja cracki tooraine. Ajalugu Inkadel on legend, mille järgi kinkis kokalehed inimestele päikesejumal NIDA. Inkad kummardasid kokataime, kuna uskusid, et taimel on jumalik päritolu. Legendi järgi lõid jumalad inti (kokaiini), et vähendada nälja- ja januhäda. Kokat tarvitasid põhiliselt valitsevad klassid, ent seda jagati vahel ka sõduritele, töölistele ja sportlastele väsimuse ning nälja peletamiseks. Kokalehtede närimine on ammune traditsioon Lõuna-Ameerika mägiindiaanlaste hulgas. Kokaleht koos lubjaga pannakse närimiskotikesse, mida siis näritakse ja seejärel alla neelatakse. Närimisega vabaneb piisavalt kokaiini, nii et veres on võimalik selle kontsentratsiooni mõõta ning enesetunne muutub. 3 Koka närimine ei ole seadusega teatud riikides keelatud. Need on riigid, kus kokapõõsaid kasvatatakse
all hoida. 3 1. Taustinformatsioon 1.1 Coca-Cola ajalugu Coca-Cola on välja arenenud joogist, mida nimetati esialgu Pemberton's French Wine Coca'ks. Pemberton's French Wine Coca oli aga omakorda üks toniseeriva veini Vin Mariani järeltulija. Vin Mariani leiutas Korsika farmatseut Angelo Mariani, kes läks 1860. aastal Pariisi õnne otsima. Seal nägi ta kirjutist, kus kirjeldati kokalehtede tarvitamist ja selle kasulikkust. Vin Mariani saladus oli hakitud kokalehtede leotamine veinis, mis siis kurnati ja villiti müügiks pudelitesse. Jook sigitas palju jäljendusi, millest üks oligi Pemberton's French Wine Coca. Pemberton reklaamis oma jooki kui ravimit närvilisuse, düspepsia, vaimse ja kehalise väsimuse, igasuguste krooniliste ja kurnavate haiguste, maoärrituse, kõhukinnisuse, pea- ja närvivalu vastu. Sarnaselt Vin Marianile sisaldas ka Pembertoni jook kokat,
nina-,kõrva- ja kurgukirurgias,kuulub see aine kehtivasse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja,s.o ainete hulka,mida sisaldavaid narkootilisi ravimeid jaemüügi korras apteegist väljastatakseainult narkootilise ravimi retsepti alusel. Kokaiinitarvitajad kasutavad oma inventari hoidmiseks erilisi vutlareid.Peeglit ja habemenuga kasutatakse kokaiini peenendamiseks ja toru või lusikat aine ninasse viimiseks. 1.2.3 Aine kuritarvitamise viisid Kokalehtede närimine on igivana traditsioon Lõuna-Ameerika mägiindiaanlaste hulgas.Kokaleht koos lubjaga pannakse närimiskotikesse,seda näritakse ja seejärel neelatakse sülg alla.Närimisega vabaneb küllaldaselt kokaiini,nii et veres on võimalik selle kontsentratsiooni mõõta.Kokaiini närimiseks ei ole vaja mingeid erilisi vahendeid,ent väikesed nokaiinilehtedest pallikesed vihjavad sellele,et valmistutakse ainet tarbima. Koka närimine ei ole seadusega keelatud neis riikides,kus
tujukamad. ( Sotsiaalsete toimetulekusoskuste õpetus 2004: 51 ) 1.3.2. Kokaiin ja crack ( triip, koka, kräkk) Kokaiini tehakse kokapõõsa lehtedest, tarvitusel on see stimulant peamiselt valge pulbrina. See on kesknärvisüsteemi erguti ning söögiisu vähendaja, mis loob tarbides eufoorilise heaolutunde ning kõrgenenud energiatunde. 2-3 m kõrgune kokapõõsas kasvab Peruu Andide idanõlvadel ja selle lehti kasutasid juba inkade ülikuist esivanemad. Kokalehtede toimet tundsid juba Lõuna- Aafrika põlisrahvad, inkade uskumust mööda olid jumalad kinkinud neile kokapõõsa selleks, et nad saaksid taime lehti närides oma näljatunnet leevendada ning jõudu taastada, teisalt aga unustust leida. Kaua aega usuti, et kokaiinil on vaid positiivne mõju. Kokaiini kasutatakse peamiselt mõnuainena, kuid see on ka kohalik tuimesti, mida kasutatakse meditsiinis silma-, kurgu- ja ninaoperatsioonidel. Selle aine segu morfiini, alkoholi ja siirupiga on
annaabi.ee 
