4. Suhted esivanematega olulisemad indikaatortunnused 1) austav suhtumine vanematesse inimestesse, sõnakuulelikkus 2) vanemate elutöö jätkamine 3) surnute eest hoolitsemine hiljem surnutega kontakti otsimine (hingedeaeg), matusepaikade korrashoidmine ja nende külastamine tähtpäevadel 4) esivanemate nimede ja elulugude mäletamine 5) rituaalsed suhtlemised elavate ja surnute vahel hingedepäeval kojukutsumine, surnute haual söömine 6) loodeti esivanemate abile kriitilistes olukordades 5. Suhted esivanematega ajalooline dünaamika Esivanemad uskusid, et peale surma elab hing edasi kas siis teises paigas või olekus. Surnuid kardeti ja austati. Tehti annetusi ja rasketel aegadel pöörduti surnute poole lootes nende abile. Usuti, et inimesed saavad surnutega kokku alles pärast oma surma, eluajal jäid ühenduslüliks elavate ja surnute vahel rituaalid
1) austav suhtumine vanematesse inimestesse 2) vanemate elutöö jätkamine 3) surnute eest hoolitsemine hiljem surnutega kontakti otsimine (hingedeaeg), matusepaikade korrashoidmine ja nende külastamine tähtpäevadel 4) esivanemate nimede ja elulugude mäletamine (eestlased teavad heal juhul vanavanemate nimesid) 5) rituaalsed suhtlemised elavate ja surnute vahel 2.nov. hingedepäeval kojukutsumine, surnute haual söömine 6) loodeti esivanemate abile kriitilistes olukordades 4. Suhted esivanematega ajalooline dünaamika 1) animatism kujutlus elavast laibast. Surnuid kardeti, sellest tulenes ka soov neid tõrjuda, et takistada neid elavate juurde tagasi tulemast (näiteks luude murdmine laibal, laiba kinnisidumine). Surnut ei peeta enam inimeseks, ta on keegi teine, võõras.
tõsiseks probleemiks (nt prügi veetakse metsa). 4. Suhted esivanematega – olulisemad indikaatortunnused 1. austav suhtumine vanematesse inimestesse, sõnakuulelikkus, 2. vanemate elutöö jätkamine, 3. surnute eest hoolitsemine – hiljem surnutega kontakti otsimine (hingedeaeg), matusepaikade korrashoidmine ja nende külastamine tähtpäevadel, 4. esivanemate nimede ja elulugude mäletamine, 5. rituaalsed suhtlemised elavate ja surnute vahel – hingedepäeval kojukutsumine, surnute haual söömine, 6. loodeti esivanemate abile kriitilistes olukordades 5. Suhted esivanematega – ajalooline dünaamika Esivanemad uskusid, et peale surma elab hing edasi kas siis teises paigas või olekus. Surnuid kardeti ja austati. Tehti annetusi ja rasketel aegadel pöörduti surnute poole lootes nende abile. Usuti, et inimesed saavad surnutega kokku alles pärast oma surma, eluajal jäid ühenduslüliks elavate ja surnute vahel
veetakse metsa). 4. Suhted esivanematega – olulisemad indikaatortunnused 1) austav suhtumine vanematesse inimestesse, sõnakuulelikkus 2) vanemate elutöö jätkamine 3) surnute eest hoolitsemine – hiljem surnutega kontakti otsimine (hingedeaeg), matusepaikade korrashoidmine ja nende külastamine tähtpäevadel 4) esivanemate nimede ja elulugude mäletamine 5) rituaalsed suhtlemised elavate ja surnute vahel – hingedepäeval kojukutsumine, surnute haual söömine 6) loodeti esivanemate abile kriitilistes olukordades 5. Suhted esivanematega – ajalooline dünaamika Esivanemad uskusid, et peale surma elab hing edasi kas siis teises paigas või olekus. Surnuid kardeti ja austati. Tehti annetusi ja rasketel aegadel pöörduti surnute poole lootes nende abile. Usuti, et inimesed saavad surnutega kokku alles pärast oma surma, eluajal jäid ühenduslüliks
annaabi.ee 
