Katk Albert Camuse romaan Katk räägib Orani linna reageerimisest ja tegutsemisest, kui linna on tabanud katk. Katkuepideemia alguspunktiks on massiivne rottide suremine. Rotid tulevad värske õhu kätte, kangestuvad ja hetk hiljem surevad. Alguses on rotte suhteliselt vähe, kuid neid tekib iga päevaga aina rohem juurde. Raamatu peategelane doktor Rieux ei arva rottide loost suurt midagi, kuni ühel päeval tunneb tema kojamees end väga halvasti. Kojamehel on lümfisõlmed tohutult paistes ja kehale tekivad imelikud laigud ja mädapaised. Mõne aja pärast kojamees sureb ning linnas tekivad aina rohkematel inimestel samasugused haigustunnused, haigus lõpeb igakord surmaga. Kuigi arstid seda endale tunnistada ei taha, õeldakse lõpuks siiski välja sõna katk, ning linn pannakse karantiini. Kuulutatakse välja katkuseisukord. Nakatunute ja hukkunute arv kasvab iga päevaga ja väikelinnas on pingeline ja kartlik õhkkond
Nii ta läkski ühel päeval juhatajaga rääkima ning ütles, et ta läheb nüüd ära, et küll üliõpilane härra Pärn asjad korda ajab, nii ta siis sammuski oma kompsuga lastekodust minema üliõpilase juurde. Härra Pärn oli muidugi üllatunud teda nähes, kuid võttis ta rõõmuga vastu ning lubas tal kasvõi enda juurde elama jääda. Jaan oli selle üle väga õnnelik. Nii ta jäigi üliõpilase juurde, kellest peagi magister sai, elama, kuid päeval aitas kojanaisel ja kojamehel töid teha (kojamees oli jälle terveks saanud). Õhtuti käis ta lehti müümas ning teenis veidi raha, mille eest ta tahtis ema lauale risti osta. Ühel õhtul, kui ta jälle lehti müüma läks, kohtus ta seal ühe poisiga, kes hakkas kohe tema kallal norima. Tema nimi oli Kodja. Jaan kakles Kodjaga ning oli kakluse võitja. Tuli sügis ning Jaan pidi kooli minema. Koolis ta oli väga tark poiss, kuid ühel
Jaan hakkaski ennast jrjest nnetumalt tundma ning mtles lastekodust ra minna. Nii ta lkski hel peval juhatajaga rkima ning tles, et ta lheb nd ra, et kll lipilane hrra Prn asjad korda ajab, nii ta siis sammuski oma kompsuga lastekodust minema lipilase juurde. Hrra Prn oli muidugi llatunud teda nhes, kuid vttis ta rmuga vastu ning lubas tal kasvi enda juurde elama jda. Jaan oli selle le vga nnelik. Nii ta jigi lipilase juurde, kellest peagi magister sai, elama, kuid peval aitas kojanaisel ja kojamehel tid teha (kojamees oli jlle terveks saanud). htuti kis ta lehti mmas ning teenis veidi raha, mille eest ta tahtis ema lauale risti osta. hel htul, kui ta jlle lehti mma lks, kohtus ta seal he poisiga, kes hakkas kohe tema kallal norima. Tema nimi oli Kodja. Jaan kakles Kodjaga ning oli kakluse vitja. Tuli sgis ning Jaan pidi kooli minema. Koolis ta oli vga tark poiss, kuid hel korral, kui ks petaja, kes teda ldse ei sallinud, halvas
Nii ta läkski ühel päeval juhatajaga rääkima ning ütles, et ta läheb nüüd ära, et küll üliõpilane härra Pärn asjad korda ajab, nii ta siis sammuski oma kompsuga lastekodust minema üliõpilase juurde. Härra Pärn oli muidugi üllatunud teda nähes, kuid võttis ta rõõmuga vastu ning lubas tal kasvõi enda juurde elama jääda. Jaan oli selle üle väga õnnelik. Nii ta jäigi üliõpilase juurde, kellest peagi magister sai, elama, kuid päeval aitas kojanaisel ja kojamehel töid teha (kojamees oli jälle terveks saanud). Õhtuti käis ta lehti müümas ning teenis veidi raha, mille eest ta tahtis ema lauale risti osta. Ühel õhtul, kui ta jälle lehti müüma läks, kohtus ta seal ühe poisiga, kes hakkas kohe tema kallal norima. Tema nimi oli Kodja. Jaan kakles Kodjaga ning oli kakluse võitja. Tuli sügis ning Jaan pidi kooli minema. Koolis ta oli väga tark poiss, kuid ühel
annaabi.ee 
