1.Valitsemiskorrad Presidentaalne (Mehhiko, USA, Valgevene) * president on valitsusjuht * presidendil on VETO õigus (otsuste tagasilükkamine jne) * parlamendil on seadusandlik võim * raha jagab parlament Parlamentaalne ( UK, Saksamaa, Eesti) *parlament valib presidendi *valitsus moodustatakse peale parlamendi valimist *1 ja 2 kojalised (USA-s senat - 2 saadikut igast osariigist ja esinduskoda rahvaarvu põhjal) Poolpresidentaalne *President pole valitsusjuht *Presidendil on suur võim ja veto õigus 2. Parlamendi ülesanded ja struktuur Parlamendi ülesanded - Seaduste algatamine, vastuvõtmine ja menetlemine - Valitsuse töö kontrollimine - Riigieelarve kinnitamine. - Läbirääkimiste läbiviimine (Huvide tasakaalustamine ja korruptsiooni vältimine läbirääkimiste ja eeltöö tulemusel)
suhteid. Nimetab ametisse kõrgeid ametnikke ja täidab esindusrolli (kõned, autasud, välisvisiidid). Valitsus moodustatakse parlamendi valimiste tulemuste põhjal. Kestvus sõltub parlamendi toetusest (umbusaldamise võimalus). Enamus seaduseelnõusid koostab valitsus, kinnitab ehk võtab vastu riigikogu ja kuulutab president. Parlament seadusandliku võimu esindajana Parlamendid võivad olla ühe või kahekojalised. Ühe kojalised (Eesti, Soome, Rootsi). Kahekojalised (Suurbritannia, USA, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Norra). Nimetatakse alam ja ülemkojaks, mis ei näita tähtsust. Mõlemad kojad peavad seadused heaks kiitma. Alamkoda on suurem ja moodustatakse üldvalimiste teel. Ülemkoda on väiksem ja võib olla seisuslik. Parlamendi struktuur 1) Formaalõiguslik on fikseeritud seadustega, muutumatu. Parlamendi juhatus Esimees ehk spiiker Asespiiker Asespiiker
aug 1940. vormistas Nõukogude Liidu Ülemnüukogu Balti riikide annekteerimise ning liitis need enda koosseisu. Saanud NSV Liidu osaks, pandi Eestis maksma nüukogude kord. Eestis kehtestati nõukogude seadused ja elukorraldus. Majandus riigistati, eraettevõtlus langes surve alla. Tõusid palgad ja paranes sotsiaalabi, kaupade hinnad kallinesid. Poodidest hakkasid kaduma esmatarbekaubad, tekkis defitsiit. 2. Parlament (kojalisus, komplekteerimine). Riigikogu Parlamendi ( kahe või ühe kojalised) formaalõigusliku strukruuri osad on parlamendi juhatus (esimees, aseesimehed) ja komisjonid. Parlamedis on ka poliitiline struktuur. Poliitilise struktuuri osad on: 1) Saadikurühmad e. fraktsioonid 2) Koalitsioon ja opositsioon Koalitsiooni kuuluvad need erakonnad, kelle baasil on moodustatud valitsus. Opositsioonis e. valtsuskoalitsiooni kritiseerivas seltskonnas on kõik teised fraktsioonid. Riigikogu on ühekojaline, riigikogule kuulub Eestis seadusandlik võim.
Kivi ja pruunsüsi, metallimaak, lubjakivi, savikilt JUURA, J, (203-135 milonit aastat tagasi) maismaal paljasseemnetaimed ja sõnajalad. Saurused valitsevad maal. Õhus olid ürglinnud. Olid merikrokodillid ja kilpkonnad. Punane liivakivi, kivisüsi, Gondvana mandri lagunemine jätkub KRIIT, K, (135-65 milonit aastat tagasi) jätkus sauruste õitseaeg. Olid olemas hammastega ürglinnud. Olid ammoniidid ja peremniidid (kojalised, kes liikusid merepõhjas). Lõpus teine väljasuremine, seekord saurused. Hakkasis arnenema katteseemnetaimed. Nafta, gaas, kivisüsi, põlevkivi, fosforiit, lubjakivi, kriit KAINOSOIKUM ( 65 miljonit aastat tagasi kuni tänapäev) Nafta ja maagaas, pruunsüsi, turvas, kruus, liiv, savi, väärimetallidemaagid PALEOGEEN, E,( 65-35,5 miljonit aastat tagasi) toimus kiire imetajate areng, ilmusid kiskjad, algelised kabjalised, vaalalised, delfiinid, närilised
annaabi.ee 
