Artur Alliksaar Diaana kirka Sinimäe Põhikool Elukäik • Artur Alliksaar sündis Tartus 15.aprillil 1923 ning suri 12.augustil 1966 Tartus.(suri vähki) • Ta pärisnimi oli Artur Alnek. • Oli eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija. • Õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis õigusteadust(1941-1942) • 1943.a. Mobilisseriti ta Saksa sõjaväkke, sel ajal ta avaldas ka enda esimesed luuletused:“Postimehes“,“Koidulauliku mälestuseks“ ja mõned tekstid rindlehes. • Tema looming on kõlarikkas, sõnaleidlik, sageli metafoorne, kujutlusseoste kaudu hargnevate ja kuhjuvate kujunditega • Artur Alliksaart vangistati 1949, teda süüdistati ametiseisundi kuritarvitamises. Alul ta istus Narva laagris, kuid hiljem oli ta saadetud Siberisse. Pärast vangistust elas ta Vologoda oblastis aasta ning tuli salaja tagasi Tartu, kus töötas õlletehases,ehitustöödel ja raudteel.
· Õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis 1940 aastani ja Tartu ülikoolis õigusteadust (19411942). · 1941 astus vabatahtlikuna 182. Eesti julgestusgruppi. · Ta mobiliseeriti 1943. aastal Saksa sõjaväkke. Sel ajal avaldas ta ka oma esimesed luuletused: "Postimehes" , "Koidulauliku mälestuseks" ja mõned tekstid rindlehes · Aastast 19441949 töötas Artur Alliksaar ENSV Raudteevalitsuses. · 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti. · Aastatel 19491957 oli sundasumisel. Oli vangis Narvas ja Mordvas. Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis, · 1958
Referaat LYDIA KOIDULA nimi klass kool aasta Lydia Emilie Florentine Jannsen sündis 24. (12.) detsembril 1843. aastal Vändra köstri J.V.Jannseni perekonnas. Kirjanikunime sai Koidula Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega. Ta oli luuletaja, näite- ja jutukirjanik. 1850. aastal asus Jannsenide perekond elama Pärnu Ülejõele. Ta sai algõpetust kodus, oma isalt. Hiljem (1854-1861) õppis Lydia Pärnu kõrgemas tütarlaste koolis. Vähehaaval hakkas ta kaasa lööma ka oma isa, Jannseni ajalehe "Perno Postimehe" juures ning andis ka eratunde. Algul teabematerjali tõlkimisel, hiljem ilukirjanduse lektüüri mugandamisel. Tütarlaste kooli lõpetanud, sooritas Lydia Koidula 1862. aastal Tartu Ülikooli juures nn. suure eksami ja sai koduõpetaja kutse. 1863. aastal asus pere Tartusse elama. Seal hakkas isa- Jannsen välja an...
hakkaks laste eest hoolitsema. Kirjas õele kirjutas ta nii: ,,Elul ei ole minu kohta õlekõrre võrra väärtust! Alaliselt kasvav nõrkus, tolliviisi suremine...''. Koidula sureb vaikselt Kroonlinnas kolmapäeval, 30. juulil (11 augustil) 1886. Ta põrm sängitatakse Kroonlinna kalmistule laupäeval,2. (14.) augustil kell 2 pärast lõunat. Koidulat jäid leinama tema kaks tütart Hedwig Hedda 10-aastasena ja Anna 8-aastasena. Koidulauliku maine põrm sängitakse küll maamulda, aga tema vaimne kirjanduspärand jäi rahvale iganematuks lugemisvaruks. Lydia Koidulal ei õnnestunud kahjuks oma tehtud loomingut trükkimiseks koguda ja seda välja anda. Ta tahtis ja kavatses seda tegelikult teha. Lydia jättis oma pärandi abikaasa valdustesse, kuid peale tema surma 1907. aastal läks see pärand edasi nende tütardele. Aga kuna noorem tütar Anna pidi
hakkaks laste eest hoolitsema. Kirjas õele kirjutas ta nii: ,,Elul ei ole minu kohta õlekõrre võrra väärtust! Alaliselt kasvav nõrkus, tolliviisi suremine...''. Koidula sureb vaikselt Kroonlinnas kolmapäeval, 30. juulil (11 augustil) 1886. Ta põrm sängitatakse Kroonlinna kalmistule laupäeval,2. (14.) augustil kell 2 pärast lõunat. Koidulat jäid leinama tema kaks tütart Hedwig Hedda 10-aastasena ja Anna 8-aastasena. Koidulauliku maine põrm sängitakse küll maamulda, aga tema vaimne kirjanduspärand jäi rahvale iganematuks lugemisvaruks. Lydia Koidulal ei õnnestunud kahjuks oma tehtud loomingut trükkimiseks koguda ja seda välja anda. Ta tahtis ja kavatses seda tegelikult teha. Lydia jättis oma pärandi abikaasa valdustesse, kuid peale tema surma 1907. aastal läks see pärand edasi nende tütardele. Aga kuna noorem tütar Anna pidi
annaabi.ee 
