,,Väärtus" on tarbija jaoks parameeter, millega ta näeb organisatsiooni toote eeliseid võrreldes teiste konkureerivate toodetega. Kohvitaime jaoks on parimad tingimused niiske ja soe kliima ning suhteliselt stabiilne aastaringne temperatuur(~27 °C). Seepärast asuvad ka suurimad kohvi tooraine tootjad kõik ühel kaugusel ekvaatorist. Seda piirkonda nimetatakse kohvi-vööks. Järgnevalt saab vastuse küsimus: kuidas jõuab kohvipakk Eesti tarbijani? Arvestades asjaolusid, et kohvitaimed kasvavad näiteks tuhande meetri kõrgusel mäeküljel Aafrikas, Aasias või hoopis Kesk- või Lõuna-Aameerikas. 2 2. TARNEAHEL Tarneahel on erinevate protsesside ja tegevuste jada, tänu millele saab toorest tootest valmistoodang. Tarneahela osad Kohvi tarneahel on tihtipeale keerukas ning läbib mitmeid riike, kuid tavaliselt sisaldab see järgmisi lülisid:
1822.aastal, kui Pariisis leiutati esimene espresso masin. · Tänapäeval on kohvist saanud hiiglasuur globaalne tööstusharu, mis kasutab enam kui 20 miljoni inimese tööjõudu. · Kohvi tarbitakse aastas 400 miljardit tassi ja seega on see maailma populaarseim jook. 2. KOHVI KASVATAMINE: Kohvitaim · Kohvitaim kuulub madaraliste sugukonda. · Kohvitaim võib kasvada kuni 10m kõrguseks, mistõttu seda nimetatakse ka kohvipuuks. · Kohviistandustes kärbitakse kohvitaimed saagikoristuse hõlbustamiseks sobiva kõrguseni. · Kohvitaime õied on valged ja lõhn meenutab jasmiini- või apelsinilõhna. · Kohvitaimed õitsevad erinevatel aegadel: Araabika pärast vihma ja Robusta korrapäratult. · Kohvimari on kirsisuurune ja värvub küpsedes tavaliselt tumepunaseks või kollaseks. · Marjad on korjamiseks küpsed umbes üheksa kuud pärast õitsemist. · Marjad valmivad eriaegadel, seetõttu tuleb ühelt taimelt saaki koristada mitu korda.
levinud taimed pärinevad Ladina-Ameerikast, nagu näiteks tomat, kartul ja maniokk. Tänapäeval kasutatakse laialdaselt kohvi, kakaod, kautsukit, sojauba, maisi ja suhkruroogu. Suur osa vihmametsadega kaetud Amazonase madalikust on põllumajanduseks kõlbmatu, ehkki mõned farmerid üritavad metsade raiumise ja põletamise teel saada maad põldudeks ja loomade karjatamiseks. Selline tegevus mõjub aga ürgsetele metsadele hävitavalt. Ladina-Ameerika, eriti aga Brasiilia on suur kohvi tootja. Kohvitaimed kasvavad hästi Lõuna-Brasiilia viljakatel muldadel ning neid kasvatatakse mägede nõlvadele rajatud suurtes istandustes. Tohutud pampatasandikud võimaldavad karjatada suuri veisekarju. Liha töötlemine ja konserveerimine on Argentinas, Paraguays, Uruguays tähtsaks tööstusharuks. Mägipiirkondade metsalagendikel kasvatatakse kokat, mida kasutatakse kokaiini valmistamiseks. Illegaalse tootmise vähendamiseks põletavad valitsusväed maha iga avastatud kokaistanduse
Kohv on kohvipuu röstitud seemnetest ehk kohviubadest jahvatatud pulber ja sellest valmistatud aromaatne jook. Kohvi on kahte liiki Araabika ja robusta. Kohvipuud kasvavad üle maailma kitsas subtroopilises vöötmes umbes 2000 meetri kõrgusel merepinnast. Kohvitaim on pärit Etioopiast. Suurimad kohvitootjamaad on Brasiilia, Colombia ja Vietnam. Kohvitaim vajab kasvamiseks palju vihma, umbes 1500-2000 mm aastas. Kohvitaim on väga külmakartlik. Kohvitaim võib kasvada kuni 10 m kõrguseks. Kohvitaimed õitsevad erinevatel aegadel: araabika pärast vihma ja robusta korrapäratult. Kohvimari on kirsisuurune ja värvub küpsedes tavaliselt tumepunaseks või kollaseks. Marjad on korjamiseks küpsed umbes üheksa kuud pärast õitsemist. Keskmine kohvipuu annab ainult 1 kg röstitud kohvi aastas ja esimese saagini jõudmiseks kulub neli kuni viis aastat. Maailmas on viis peamist kohvikasvatuspiirkonda: Lõuna-Ameerika, Kesk-Ameerika, Aafrika, Aasia ja Okeaania.
annaabi.ee 
